Aia planeerimine algab oma mullastiku teadmisest - selleks määratakse mulla pH, soovitavalt üsna mitmest punktist, ja kui teed mulla märjaks, siis vaadatakse, kuidas ta kokku jääb, kas on kerge liiv (ei jää pea üldse kokku), raske savi (jääb hästi kokku) või vahepealne. Muidu, korralikke mullaproove tehakse Sakus.
Teine oluline asi on oma aia kaardistamine valguse järgi. Eri aastaaegadel on valgus erinev, seega oleks hea kui see on vähemalt kevade ja suve kohta olemas. Kolmas kaart on niiskusekaart - kõrgemad kohad on kuivemad, madalamad niiskemad.
Kui on vaja maapinda tõsta, siis ilmselt on vaja alla drenaaži. Kui panna aeda tervikuna uus muld, on vaja enne läbi mõelda, kuhu tahate panna okaspuu/mustika/rododenroni, sest nemad soovivad happelisemat substraati. Nende tööde käigus on hea välja mõelda ka aiavalgustus - kõik betoneerimised ja asjad teha juba alguses ära. Aga kui kasutada päikesepatareiga lihtsaid aiavalgusteid, on asi lihtsam, selle torkad lihtsalt mulda ja kõik. Iseasi, talveks ei maksa neid välja jätta ja tavaliselt on nad plastikust ning eluiga on paratamult seetõttu lühem.
Siin tasub mõelda ka piirdeaia rajamisele. Eestis on külmumispind ca 1 m, tavaliselt nii sügavalt aiaposte siiski ei betoneerita, olen kuulnud, et enamus teevad poole meetri jagu seda. Ka mänguväljaku võib välja valida. Internetiavarustest on selline juhend:
Turvaline mänguväljak.
See on küll mõeldud pigem suurematele kogukonna mänguplatsidele, aga ega teadmised mööda külgi just maha ei jookse, lisaks on seal ka taimede nimekiri, mida ei soovitata mänguplatsi juurde istudada.
Kui aiakaart eri kihtidega on olemas tuleb hakata taimi valima. Neid peate küll ise valima, keegi teine ei saa öelda, mis teile isiklikult meeldib ja mis mitte. Teine asi on see, et kas neid taimi on Eestis müügil või mitte, kas nad peavad vastu. Tasub käia mööda oma maa lähedal olevaid aiandeid - mida lühem transport ja kiirem istutus, seda suurema tõenäosusega jäävad ostetud taimed ellu. Ka tasub laenutada raamatukogust Eino Laasi "Dendroloogia" raamat, kust saab kätte puude-põõsaste lõpp-kasvukõrgused ja -laiused. Netilehti ei tasu lõpuni uskuda, tihtipeale nad ilustavad teksi, et ikka müüki oleks. Pisemaks tegelikkusest siis. Et kõigepealt tuleb mõelda kõrgemate taimede peale ja seejärel pisemate rohttaimede peale. Kuivõrd tuuline teil seal on? Maapinnalähedase juurestikuga taimi ei maksa tuulte kiskuda jätta.
Erinevate aianduskeskuste netilehed, kust saab malli võtta, vähemalt pildid saab kätte:
http://www.calmia.ee/
http://bio.edu.ee/taimed/
http://www.hansaplant.ee/
http://www.hortes.ee/
http://juhanipuukool.ee/index.php?et/juhani_puukool/avaleht.html
http://www.jarvselja.ee/
http://www.neevaaed.ee/tooted/
Seejärel algab sobitamistöö, millised taimed on sarnaste kasvukohatingimustega, kas nad sobivad ka visuaalselt kokku (just!) teie arvates. Teie peate nendes aedades pärast edasi elama, seega peab kombo teile endale meeldima.
See on suur töö ja pealegi väga ajakulukas. Tavaliselt tehakse seda aastaid. Paljud maastikuarhitektuuribürood on nõus ka üle vaatama kui midagi on juba valmis tehtud. Täisprojektid algavad minu teada aga 20 000 kuni 40 000 eurost, ilmselt saab ka veel kirvemaks asja ajada.
Muru rajatakse kõige viimasena. Ei maksa kõigepealt külvata muru ja seejärel hakata peenraid sinna kaevama. Isiklikult mul on tunne, et selle muruga on üldse nii palju jama, et ehk oleks mõtekam pöörduda hoopis tallamiskkindlate madalete püsikute poole - vähem muret ja endal hiljem rohkem aega. Muru tahab vähemalt kord nädalas üle käimist ja see ei ole just väike töö.
Igal juhul edu teile, uued aiapidajad :)
