Murutaimed

Murutaimed kuuluvad kõrreliste sugukonda. Enamasti on seemnesegudes alljärgnevad liigid:

Aasnurmikas (Poa pratensis) on külmakindel, talub ka karmi kasutamist. Aeglase kasvuga, aga pikealine, mis haarab teiste arvelt endale järjest enam kasvupinda. Liik, mis on aedadesse levinud ka looduslikul teel.
'Sobra'
'Evora'
'Miracle'
'Conni'

Murunurmikas (Poa annua) on üheaastane kõikjal kasvav muruhein. Iseseemenduv ka päris madalas murus, aga kuna juured ei ulatu sügavale, kannatab tihti kuivuse käes. Kevadel on ta pikka aega koltunud välimusega, mistõttu peetakse teda tihti ka umbrrohuks. Seemned idanevad tal alles maa soojenedes.

Mitmeaastane raihein (Lolium perenne) idaneb kiiresti ja muru muutub ruttu roheliseks. Talvekindlus ei ole tal aga kuigi hea. Kiire kasvamine hakkamine takistab ühtlasi ka vastupidavamate liikide idanemist. Sobib tihti niidetavatesse kohtadesse kuna harva niidetavatel platsidel muutub ebatasaseks. Seemnesegus ei tohiks tema osakaal olla kuigi suur.
'Tivoli'
'Mathilde'
'Loporello'

Üheaastane raihein (Lolium multiflorum) sobib ainult "katastroofiabiks pinnasele, kus ükski teine muruhein kasvama ei hakka. Võib kasutada ka hädaabina paljaste laikude puhul. Soojal pinnasel idaneb eriti häasti. 

Karjamaa raihein
'Taya'

Põldtimut

Punane aruhein (Festuca rubra) on talvekindel ja sügavate juurtega, mistõttu sobib häasti kruusasele pinnasele. Talub päris hästi tallamist ja madalat niitmist.
'Galahad'
'Maxima 1'
'Sergei'
'Rossinante'
'Casanova'
'Corail'
'Calliope'

Kasteheinad (Agrostis L.) taluvad hästi niitmiste, aga ei ole tallamiskindlad.

Spetsiaalmurudes kasutatakse veel alljärgnevaid liike:
Lambla-aruhein (Festuca ovina) on madalakasvuline ja talub põuaperioode, sobib harva niidetavaks muruks.

Salunurmikas

Ristik

Mõnikord kasutatakse ka valget ristikut. Väga harva niidetavaks muruks sobib ta hästi, eriti kui koht asub kallakul või on niiskusrežiimilt kuivemapoolsem. Ristikhein teeb aga muru vihma korral libedaks ja määrib riided roheliseks, seega mänguplatsidele seda ei soovita lisada. Ristik seos õhulämmastikku, mis väetab ühtlasi ka muru.
Trifolium repens 'Rivendel'

Muruseemnesegud

Parem on kasutada seemnesegusid, eri liigid täiendavad üksteist andes parema tulemuse koos kui eraldi. Samas aias võib olenevalt otstarbest kasutada ka erinevaid segusid, sõltuvalt sellest kas muru peab olema tallamiskindlam või seda ainult vaadatakse. Segu valikul mõelge ka niitmistihedusele.


Lugemissoovitus:
Uurman, K. Viiron, K. Nutikas aed. Kogutud tarkused ja praktilised nõuanded koduaednikule. Pegasus 2015. Lk 192-198, Muru.

Veel kasutatud kirjandust:
Muruseemnesegud. Rautakesko infovoldik.

Tooted:
Koduaiamuru valge ristikuga 1kg. Baltic Agro.
Koduaiamuru 1kg. Baltic Agro.
Muruseeme renoveerimiseks. Baltic Agro.
Cello Green.
Cello Extra Green.
Cello Sport.

Kalmistule sobivad lehtpuud ja -põõsad

Raagremmelgas 'Kilmarnock' – hargemise keerdumise koht on huvitav, vajab tagasilõikamist, et oksad vastu maad ei roomaks, vajab hoolt. Leinavorm, lehed paksud, alt viltjad, õied on väga dekoratiivsed ja suured.

Pukspuu – seenhaigustele ja päikesepõletusele tundlik. Kui noorel võrsel uut võrset augustis pügada, siis päikesepõletusega probleeme pole. Ei talu väga raskeid saviseid muldi.

Suur läätspuu 'Pendula' – sage hauaplatsidel, suhteliselt lühiealised, kuivab ära. Kui alusest tulevad oksad, siis tuleb need ruttu ära lõigata, need võtavad võimust.

'Lorbergii' – ilus, pitsiline, ei võta palju ruumi.

'Crispa' – oht, et tuleb ohjeldada.

Jaapani enelas 'Little Princess' – võib pügada, alusistutuses, ei tohi lõigata poole oksa pealt lõigata, ta õitseb sama aasta võrse tippudest, tagasi tuleks lõigata 5cm-ni. Kui lõigata poole peale, siis jääb ta alt hõre ja õied on pisemad.

Laiuv tuhkpuu – moodustab okstest lehviku.

Fortuune kikkapuu – hoiab hästi vormi, pole nii laialiminev.

Thunbergi kukerpuu – võib pügada.

Läikiv tuhkpuu – kasutatud palju, võimalikult vara ja madalalt peakb pügamist alustada.

Harilikku sirelit kindlasti mitte kasutada, läheb liiga suureks.

Madalhaljastus

Sambla tekkimist saab kiirendada nii, et panna tärklisekiselli, et lenduvad eosed kinni püüda.

Siilaruhein või vaiparuhein sobivad kallaku peale.

Loeng koolituselt "Hauaplatsi kujundamine ja haljastamine" 
Toimumisaeg: 07.11.2012 
Toimumiskoht: Luua metsakool
Luges: Sille Viljamaa

Kalmistule sobivad okaspuud

Kuusk

Harilik kuusk 'Little Gem' – kompaktne, aretatud Luual, aastakasv väga väike, jätab sordi madalaks, aeglasekasvuliseks, pole mõtet kärpida. Pole ohtu, et lumi teda kahjustaks, kuna ta on nii tiheda kasvuga.

'Luua Pärl' – mida pikem okas, sea pikem aastane kasv, seda võiks küll kärpda.

'Luua' – tugevat lõikust vajav.

'Hiiumaa' ja 'Compa' – tihedad ja madalad.

'Tabulaeformis' – suuremal platsil koos lõikamisega, läheb laiaks kätte ära.

'Päsmas' – kõrgem kui teised, ka suuremal platsil.

'Inversa' – leinavorm, mõjub hästi ja väga ilusana. Neid saab hästi kärpida ja lõigata. Kui oksad hakkavad mööda maad roomama, siis võiks pinnas olla liivane, et ei tekiks seenhaigusi ja kahjustusi

'Cupressina' – kannatab pügamist, aga kõrgus läheb väga suureks.

'Remontii' või 'Barry'  – tipu võib maha lõigata, see soodustab tihenemist, alt läheb laiaks, võib ka sealt kärpida.

Kanada kuusk 'Conica' – armastab valgust, aga on tundlik kevadpäikese suhtes, pikemas perspektiivis nõuavad rohkem ruumi. Taastub väga aeglaselt, aastane juurdekasv 1 cm.

Haljastuses on kasutusel veel Serbia kuusk, sort 'Nana', oleneb millisest kloonist ta on tulnud, see võib olla väga erinev, Luual kasvas 7 m kõrguseks, et väga ei soovita.

 

Kadakas

Pind peab olema kruusane, kerge ja hea õhuliikuvusega.

'Hibernica' – taastub ühe aastaga lumekahjustusest, vastupidav külmale. Võib kinni sisuda, et vältida lumekahjustusi, võib juhtuda, et murdub oks ära kuna teravnurga all. Meie kliima nö raudvara.

'Arnold' – üsna tundlik Eesti kliimas vähemalt, varjutada tuleb.

'Compressa' – Eesti tingimustes ei ole väga hea, kliima kõikumine avaldab suurt kahju.

Kaljukadakas – kui lähevad koledaks, viska pangetäis või kaks liiva alla

Mida hallima, jäigema, kitsema okkaga, seda enam valgust taim tahab. Varjus vajub ära, läheb hõredaks, seenhaigused tekivad.

Kaljukadakas 'Sentinel' – päikese suhtes tundlikum, läheb 1,5 m laiaks Eestis, trimmitakse mujal maailmas, aastakasvud on nii pikad lihtsalt. Talveks kinni siduda.

Roomav kadakas – tuleb piirata ja pügada.

Roomav kadakas 'Blue Alps' – püsib madalana, võib pügada, ei ole kiire kasvuga.

Roomav kadakas 'Wiltonii' – pole väga aeglase kasvuga, püsib ilus, katab kiiresti.

 

Elupuu

Kitsavõralised ja terava nurga all hargnevad sordid võivad samuti murduda, seega võiks siduda sellised sordid kinni, kõrged spiraalselt, keravormid võrguga katta, kasutada võib näteks linnuvõrk, võib ka lund kühveldada võra sisse. Pudetõve vältimiseks, puude sisemisi okkaid tuleb puhastada ja võra alust puhastada. Tilt’i kasutatakse pudetõve raviks taimakaitsetunnistusega või käsimüügis Dithane. Enne pritsimist kõik haiged okkad kokku ja pritsida kinnastatud kätega nii, et kõik tilgub ja ka võra alune. Elupuude juurestik on pinnalähedane, juurte läbikaevamine. Eestis talvekindel, juurestik ei talu läbikuivamist, koduaedades soovitatakse sügisel kasta. Kuiva pinda ta nii hästi ei sobiks. Tihti tehakse see viga, et lastakse kasvada ja siis pügatakse, teda võib üsna varakult hakata pügama, see soodustab tema hargnemist ja kompaktsust, pügada oleks hea kerge kaldega alt laiem, et valgus jõuaks alla.

'Little Gem' – võib ikka väga suureks minna, 2 m kõrge, laius 1,5 m või veel suurem, hauaplatsil jääb liiga suureks.

'Rosenthalii' – aeglasekasvuline, võrsed hoiavad natuke keerdu, tuleb kinni siduda, et lumi ära ei vajutaks.

'Tiny Tim' – kui väga tihedalt istutada tekib väga voogav ja loomulik

'Miky' – jääb madalaks, aga võib külgedelt pügada.

Vanad varemalt istutatud elupuud on hõredad, ei hoia võra kompakstust hästi.

 

Jugapuud

Püramiidse kasvuga sobivad rohkem. Idajugapuu okas teravneb järsult, harilik rahulikult, alt eri värvi, ida kollakas, harilik sinakas. Värdjugapuu on nende hübriid. Hästi painduvate okstega, lumemurdu ei juhtu nii hästi. Jugapuu oli isegi Robin Hoodi vibutaim. Kannatab hästi pügamist, võrsetel uinuvad pungad, taastub hästi. Temaga võib ka juhtuda, et kännust taastub. Eestis on see taastumine siiski aeglasem kliima tõttu. Inglismaal taastatksegi nt nii, et võetakse ühel aastal üks pool hekist maha, lastakse taastuda ja siis teisel aastal teine pool. Okaspuude kõige parem lõikuskuu on august, kardinaalse lõikuse jaoks kevad, aga üldiselt teadlased vaidlevad selle üle. Mida madalam hekk seda tihedam istutus, madala puhul nt 30-40 cm. Paremaid varjutaimi üldse, tal tekib küll kevadisi päikesepõletusi, siiski soovitaks.

 

Lehis

Põhiliiki ei soovita kalmistul kasutada, liiga kõrge, pealegi juurekava on väga tugev, tungib kohati ka lausa betooni, seega ei soovita ka majade juurde.

'Pendula' – leinavorm, soovitaks kõrgemale poogitud puud, kiirekasvulise liigina kasvaksid oksad vastu maad, mis tekitab haigusi. Vajab valgust.

 

Nulg

'Nana' – aeglasekasvuline, soovitaks ka.

 

Tsuuga

Kanada 'Jedelohh' – talub hästi pügamist.

 

Tõmbiokkaline ebaküpress 

Külmaõrn, tuleb katta talveks, happelisel mullal.

 

Mägimänd 

Mägimändi liigina ei soovita, hästi hargnev, läheb laiali, kasvab liiga suureks. Kasvusi igal aastal pügada.

 

Mikrobioota

Vajab edaspidi lõikamist, kõige vanemad on 2-4 m, hauaplatsile jääb liiga suureks, võib hiljem nt ümber istutada. Mikrobiootal tuleb lõigata alumisi oksi, põhiline on, et näha ei jääks neid lõikamiskohti, oksa lõikamisel ka hargnemiskohani.

Kiirekasvulisemaid okaspuid soovitaks lõigata 2 korda suve jooksul.
 

Loeng koolituselt "Hauaplatsi kujundamine ja haljastamine" 
Toimumisaeg: 07.11.2012 
Toimumiskoht: Luua metsakool
Luges: Sille Viljamaa

Kalmistu eeskiri ja haljastustööd kalmistul

Raadi kalmistu ajalugu

Raadi kalmistu rajati 1773. aastal, see oli rikkurite osa: professorid jm tähtsad tegelased maeti siia. Kalmistu on jaotatud mitmeks osaks: Jaani, Maarja ja Peetri koguduste ning veel sõjaväe vahel. Peeter alustas võttes Maarja ka hõlma alla.

Kalmistut on suurendatud mitu korda kuna see sai tihtilugu täis. Selleks, et maad juurde saada, käidi erinevate mõisnike jutul. Kuna see oli aasta a’la 1800, siis ei vaadatud mingeid veekaitsevööndeid ega miskit, tehti sinna, kus mõisnik loa andis. Raadi kalmistu oli 1994. aastaks oli uuesti täis maetud.

Kalmistu eeskiri

1973 anti välja viimane kalmistu eeskiri, kuni siiani ei olnud mingit seadust kalmistute kohta, inimene võis kalmistu kohtusse kaevata ja kalmistu jäi alati kaotajaks, sest alust ei olnud. 23.veeb 2011 võeti alles vastu I seadus, see jõustus 1. jaan 2012. Seaduse põhjal tegi iga OV oma eeskira.

Platsi kasutusõigus 

Kui matmisest on möödas 20. aastat ja lähedased pole seda hooldamas käinud, loetakse platsi mahajäetuks ning selle kasutusõigus antakse edasi järgmisele. Kuna aga kõik kalmistud on muinsuskaitseobjektid ja kui platsil on väärtuslikke asju nagu värav, aed, hauakivi jm, peab nende vanemate objektidega arvestama ja need peavad sinna platsile alles jääma ka edaspidi. Neid võib küll selle ala piires liigutada. 

Peale matmisega on nii, et kirstu katus vajub tagurpidi sinna sisse ja siis see jääb järgmisele põhjaks. Liivmuldades toimub lagunemine aeglasemalt, savimuldades sellest 20. aastast ei piisa, on võetud 25, seal tekitab savi kirstu ümber sellise kookoni, nii et see püsibki seal kauem.

Tartu linna kalmistud on 10. aastase kasutusõigusega, see maksab veidi üle 12e. See on ikkagi linna maa, mida kodanik saab kasutada. 

Urnimatus

Urnimatused on alates 1996. aastast kasvanud. Kui aastal 1996 oli vaid üks urnimatus, siis sealt edasi on see jätkunud tõusvas trendis. Urni matmissügavus on 80 cm, seega maetakse neid olemasolevatele platsidele peale. Tihti on urnid kivist. Kristlik traditsioon ütleb, et mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama – kivi aga ei lagune. Preester olla selle peale öelnud, et ega piiblit nüüd sõna-sõnalt ka pea järgima. 

Kalmistu kõrghaljastus

Puud võivad kalmistul tihti väljast näha väga heas seisukorras, aga seest on nad tühjad, täiesti mädad. Probleem on selles, et nende juurekava pole kuigi tugev, sest seoses haudade rajamisega lõigatakse ju juurekaelad läbi. Resistograafiga määratakse ära, kas puus on mädanik ja kui kaugele see on arenenud ning selle järgi otsustatakse, kas saab antud puud veel säilitada või tuleb ta maha võtta.

Põhimõtteliselt võiks olla selline amet nagu kalmistu aednik. Praegu tegutsetakse nii, et linna dendroloog tuleb määrab ära need puud, mis on vaja lõigata/langetada ja siis tehakse hange. Kuna raha on loetult, siis ei panda projekti ka kõiki puid, vaid kõige hullemad. Praegu ongi suund sinna, et saaks need haiged välja, et tervetel oleks rohkem ruumi. 

Madalhaljastus

Kalmu rajamisel peaks arvestama ka naaberhauaga, kuidas see on rajatud, ei tasu kahte väga erinevat stiili kõrvuti panna. Kukehari tahab rohkem valgust, aed-kannike, sammal, pukspuu sobib hästi, hosta suvel, jugapuu, kadaka väiksekasvulised sordid, mahoonia, vinka. 

Abitööjõud 

Raadil käivad erinevad inimesed abiks ka. Kõige markantsem näide on olnud Tööharjutuse rühm – inimesed, kes pole aastaid tööd teinud ja tehti projekt nende jaoks. See oli nii, et nad tulid 9ks kohale, 9:30ni jõid kohvi ja sõid saiakesi, tegid 1,5h tööd, siis lõunatasid kl 12 ja tegid peale seda veel 1h tööd. Seejärel sai selg märjaks ja kuna kardeti haigestumist, lõpetati päev ära. Seega 6h oli päev pikk. 

Kõige tublimad on roolijoodikud olnud, neile määrataksegi 200-600h tööd, nad tahavad selle kiiresti kaelast ära saada. Üks mees võttis endal põhitöökohalt palgata puhkust selleks ajaks lausa. Tugevad poisid peaksid siin töötama, tervis ei pea muidu vastu.

Matuse hind

Matuse puhul iga liigutus maksab. Haud tuleb kaevata 1,5-1,6 m sügav minimaalselt, see on juba 150e. Puusärkide hinnad on alates 120e. KOV maksis enne matusetoetust, aga enam mitte. Ja ega urnimatus odavam ei tule, sama või isegi veidi rohkem.

Loeng koolituselt "Hauaplatsi kujundamine ja haljastamine" 
Toimumisaeg: 07.11.2012 
Toimumiskoht: Luua metsakool
Luges: Aime Pärna 

Kalmistuseaded

Ümmargune ja veepiisakujulised matuse- ja leinakimbud tehakse alusele, tilgakujulised valmistatakse aga oma vartega. Mälestuspärg võib olla ka lihtne kasetoht, mis on niidiga kokku tõmmatud, sellele kulub vähe materjali.

Pärja alus

Alus tehakse tavaliselt kuuseokstest, on ka oaasaluseid olemas, ent need on kallimad (8e) ja neid kasutades kulub rohkem materjali. Lisaks peaks oaasise puhul pärga sugel kastmas käima iga paari päeva tagant. 

Vanasti tehti pigem ovaalseid pärgi, tänapäeval on aga rohkem moes ümmargune variant. Kõige vanem tehnika on rõngale punumine, rõngas valmistatakse kas vitstest või traadist, kus 3-4 juppi keeratakse rõngasse. Alusena võib kasutada ka põhku või heina. 

Pärja valmistamine käib nii. Võtad 3-4 oksa, kõige parem on paju, aga võib ka kasutada näiteks kontpuud – mida aga kätte saad. Oksi ei tohi enne tuppa tuua kui tegutsema hakkad, need kaotavad kahe päevaga oma elastsuse ning kuivavad. Seejärel lõikad neilt ära kõik külgoksad ning hakkad neid roolima, et oksad pehmemaks läheksid. See tähendab, hakkad neid painutama kergelt vasakule ja paremale (liigutus on sama nagu autoga sõites).

Siis teed ühest oksast ringi, keerutad teda vähemalt kolm korda nö enda ümber. Teised keerutad juba olemasoleva ringi ümber. Kui tahad 40-st pärga, siis peab see ring 30 cm diameetriga olema. Suhe 1:2:1 või 1:1.6:1 on kõige ideaalsem. 

Põhi

Materjal paigutatakse pärjale kellaosuti suunas. Proportsiooniks võetakse enamasti 1:2:1 ehk serv 10 cm, auk 20 cm ja uuesti 10 cm. Punumine on kõige lihtsam, traatimine, klambritega kinnitamine. Mida peenem alus, seda pikem punumismaterjal. Punusmist alustatakse alumisest küljest. 

Seejärel võtad endale meelepärase sordi, näiteks jugapuu, männi või mida iganes. Lõikad sellest 10-15 cm pikkused jupid ja teed neist pundid. Kalmupärjale pannakse neid punte nii äärde, peale, sisesmisse äärde kui ka taha, see peab olema igalt poolt vaadeldav. Jõulupärjale tagaküljele taimepunte ei panda kuna ta läheb kas uksele või lauale, siis pole vaja. Hakkad traadi või nööri abil neid punte järjest kinnitama. Loodussõbralikum on kasutada nööri, see laguneb hiljem ära ega jää kuhugi vedelema. Lõpu seod kinni tagumisele poolele.  

 

Kaunistamine 

Kõige viimasena lisad kaunistused, mis võib olla nii sümmeetriline kui ka täiesti asümmeetriline. Esimese puhul väljuvad paelad keskelt telgpunktist. Matusepärgades kasutatakse näiteks kallasid, krüsanteeme ja nelke. Kusjuures õisi ei pea olema sugugi palju, pärga ei tohiks lilledega kinni katta – mida vähem seda parem. Ilu tuleb paremini esile kui 1/3 pärjast on kaunistatud. Eelista elusmaterjali. Marju jm võib kasutada pigem talvel kuna eluslill külmub lihtsalt ära. Pärja piirjoontest üle ei tohiks minna. 

Lugemissoovitus: 
Kalmu kujundamine, 2008, Reet Palusalu.

Loeng koolituselt "Hauaplatsi kujundamine ja haljastamine"
Toimumisaeg: 06.11.2012
Toimumiskoht: Luua metsakool
Luges: Maria Jürisson

Aeg ja ruum kalmistul

Kristluses, juutluses jm usutakse, et surnud keha peab alles jääma, sest kord tuleb ülestõusmise päev. Kui sul seda pole, pole uut liha võimalik kasvatada. Juutidel pole pealematmine lubatud, keha ei tohi segada. Juuditraditsioon on väga tugev. Kristluses on rohkem arenguetappe. Indias on põletusmatuseid rohkem kuna maad ei ole piisavalt. Varem või hiljem oleme kõik seal. 

Eesti kalmistud on segatüüpi, luterliku pärandiga on tõenäoliselt kihelkonnakalmistud, eelkõige planeeriti neid nagu aedu või parke. Inglise pargid hakkasid levima 18. sajandil. Baltisakslaste poolt loodud struktuurid, meil tegelikult puudub oma kalmistukultuur. Kui meil aga puudub vajadus kristliku usu järgi, siis millised on meie enda kalmistutüübid? Oht on see, et hakkame vaatama, mis kuskil mujal on tehtud, mitte ei otsi oma stiili. 

On maetud ka majadesse, kolde alla. Mauselom on ka põhimõtteliselt majja matmine. Egiptuse püramiid on olemuselt hauakamber. Miks nad tahtsid, et keha säiliks, nad pole ju kristlased? Egiptuse kogu siinpoolne elu oli suunatud sealpoolsele elule, et seal oleks parem. Egiptuse kultuur hindas kunsti väga kõrgelt kuna kunst jäädvustas. Kui ininimesest jäi maha kujutis, sai see kujutis teispoolsus edasi elada. Kunstnik egiptuse keeles on "elu andja". Kui on kuju, saab teispoolsus sellega arvestada. 

Kristlus tuleb judaismist, juured peituvad Egiptuses. Kuni 18.-19. sajandil armastati korrapära – loodus oli üsna metsik, et sellele vastanduda. See tagas kindla inimühiskonnas toimimise süsteemi. Kõrged puud jm taimed on kuulunud matmispaikade juurde. Egiptlased on avastanud uusi matmispaiku, ka päris puutumatuid. Kliima ja kombestik on aidanud neid säilitada. Sinna pannakse väärtuslikke kunsti kaasa, seepärast neid ka rüüstatakse. Sealsed matmispaigad on mõeldud säilima kinnistena, maa all olek aitab kunsti säilitada. 

Egiptus ajalugu jagatakse Vanaks, Keskmiseks ja Uueks riigiks. Kuningate orgu maeti kõik vaaraod Uue või Keskmise riigi ajal (eri andmed). Põhimõtteliselt on tegu maa-aluste paleedega, mis asuvad 18-20 m sügavusel. Pooled matmispaikadest on kaevatud looduslikesse kaljulõhedesse. Inimesed külastavad ja toovad kaasa lämmastiku, mis aga kiirendab maalingute lagunemisprotsessi.

 

Kristluses on maa-alused katakombid. Petseris on näiteks Tuthanhamon, kes suri juba 19. aastaselt, kuulus vaid oma kuldmaski poolest. Kivist sarkofaag – ka eestlased matsid vahepeal kivikirstkalmetesse, analoog.

Kidroni ehk Joosafati orus Jerusaalemmas ristuvad usulised erimeelsused. Seal on koos armeenlaste, juutide jm kalmistud eraldi, aga on ka koosolevaid, seal käiakse pidevalt kalmistul, väravas on Iisraeli politsei, otsitakse läbi. Usutakse, et seal toimub viimsepäevakohus ja algab ka ülestõusmine, et sinna maetud inimesed saavad esmajärjekorras ülestõusnuks.

Ikoon – Vana-Kreeka maalikunstist ülevõetud sümbolite süsteem. Neitsi Maarja oli rahvuselt juut, aga riietatud nagu kreeklane. Varakristalsed Roomas olid tagakiusatud, tegutsesid katakombides, nö underground kultuur. Pikad koridorid, niššid on, kus luud peal.

Keskaegses Euroopas olid kalmistud viljapuuaedades. Klooster oli ühtlasi ka orbudekodu, arstimispaik, aga ka üksikute naiste päästekoht, on leitud palju imikute luukeresid. Pole nii idülliline kui kaugelt paistab. 

Lugemissoovitus: 

Eesti esiajalugu, 1982, Jaanits, Laul jt

Loeng koolituselt "Hauaplatsi kujundamine ja haljastamine"
Toimumisaeg: 06.11.2012
Toimumiskoht: Luua metsakool
Luges: Ene Luik-Mudist