Harilik kadakas (Juniperus communis)

Igihaljad kahekojalised, harvem ühekojalised põõsad, harvem puud.

Päritolumaa: kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist

Ajalugu: taim kuulub küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda, kadakate (Juniperus) perekonda ning lisaks alamperekonda Oxycedrus. Eestis kasvab ta looduslikult, eriti rohkelt just Loode-Eestis ja saartel, kasvab peamiselt alusmetsapõõsana männikutes.

Kasv

Kõrgus: 1-3 (13,5) m kõrgused puud.
Diameeter: kuni 2 m.
Ümbermõõt: 2 (3) m.

Kuju: võra on koonusjas kuni munajas-kuhikjas, latv sageli looklev. Põõsana on ta tugevasti haruneva oksise maadligi hoidva võraga. Puuna sihvakas, kitsavõraline või mitmeharuline.

Värvus: võrsed on pruunid kuni punakaspruunid, noored rohelised.

Kasvukiirus: väga aeglane.

Eluiga: kuni 3500 aastat.

Juurestik: maapinnalähedane, juurtel esineb mükoriisa, mistõttu on istutamise suhtes kapriisne eriti kui üritada loodusest, kus on juba tekkinud omaette mikrokliima, aeda tuua (mitte puukoolist).

Kasvukohanõudlus

Valgus: täispäike.

Substraat: vähenõudlik, st toitainetevaene, happelise kuni leeliselise reaktsiooniga kuivad liivmullad.

Põuakindlus: väga hea.

Tuulisus: tundlik külmade tuulte suhtes.

Talvekindlus: väga he.

Sobiv kasvukoht: maa- ja linnahaljastus, kalmistule, kiviktaimla, täidab hästi puudevahelisi tühimikke.

Hooldus

Kastmine: peale istutamist rikkalikult.

Väetamine: märtsis mõrusoola, aprillis ning sept/okt okaspuuväetist.

Paljundamine: põhiliselt seemnest.

Võimalikud kahjurid/haigused

Haigused: rooste, vaiguvoolus, külmaseen, pruunmädanik, juurepess, nahkis, füsoftoroosne juuremädanik.

Kahjurid: kadaka-lehetäi, võrgendikoi, Oligonychus ununguis, kilptäid, vaablaste ebaröövikud, pahktäilised, liblikarööviku.

Muu: hirvlased, oravad, jänesed, hiired, tuulepesad, külmakahjustus väga külmadel talvedel (üksikud puud kuivavad).

Kadakas (Juniperus)

Igihaljad kahekojalised, harvem ühekojalised puud.

Päritolumaa: põhjapoolkera, eelkõige mägedes ja ranniku.

Ajalugu: küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda kuuluv kadakate (Juniperus) perekond on ca 70 liikmeline. Eestis esineb looduslikult vaid üks liik, harilik kadakas (J. communis), mida kasvab rohkelt Loode-Eestis ja saartel. Lisaks on meie tingimustes vastupidavad:

• sabiina kadakas (J. sabina) – 0,6 m, mürgine, Kesk-Euroopast Kaukaasiani. 1548

• hiina kadakas (J. chinensis) – Himaalaja, Hiina, Jaapan. Enne 1767

• roomav kadakas (J. horizontalis) – ca 5 cm, Põhja-Ameerika rannikumäed. 1830

• kirju kadakas (J. squamata) – veidi külmaõrn, Ida- ja Kesk-Aasia mägismaa

• virgiina kadakas (J. virginata) – kuni 3 m, Põhja-Ameerika. 1664

• keskmine e. pifitzeri kadakas (J. × media)

Kasv

Kõrgus: kuni 3 m kõrgused põõsad, vahel ka kuni 10 (15) m kõrgused puud.

Kuju: roomavatest kõrgete vormideni.

Okkad värvus: rohelised, hallid, sinakad.

Kasvukiirus: aeglane.

Eluiga: kuni 500 aastat, osad liigid ka kauem, kuni 3500 aastat.

Juurestik: maapinnalähedane mükoriisaga.

Kasvukohanõudlus

Valgus: täispäike.

Substraat: toitainetevaene, happelise kuni leeliselise reaktsiooniga kuivad liivmullad.

Põuakindlus: väga hea.

Tuulisus: tundlik külmade tuulte suhtes.

Talvekindlus: väga hea või he.

Sobiv kasvukoht: maa- ja linnahaljastus, kalmistule, kiviktaimla.

Hooldus

Kastmine: peale istutamist rikkalikult.

Väetamine: märtsis mõrusoola, aprillis ning sept/okt okaspuuväetist.

Pügamine: roomavaid vorme võib tagasi lõigata, kõrgeid mitte.

Varjutamine ja katmine: püstijad, püramiidjad ja silinderjad kadakaliigid ja -sordid vajavad talveks üles sidumist.

Võimalikud häired

Haigused: rooste, vaiguvoolus, külmaseen, pruunmädanik, juurepess, nahkis, füsoftoroosne juuremädanik.

Kahjurid: kadaka-lehetäi, võrgendikoi, Oligonychus ununguis, kilptäid, vaablaste ebaröövikud, pahktäilised, liblikarööviku.

Muu: hirvlased, oravad, jänesed, hiired, tuulepesad.

Taksonoomia

Sugukond: küpressilised (Cupressaceae) 
   Perekond: kadakad (Juniperus)
         Liik: harilik kadakas (Juniperus communis) 
         Liik: hiina kadakas (Juniperus chinensis) 
         Liik: Juniperus drupacea
         Liik: sabiina kadakas (Juniperus sabina)
            Vorm: 'Cupressifolia'
            Vorm: 'Mas' 
            Vorm: 'Argentea Marginata'
         Liik: virgiinia kadakas (Juniperus virginiana)
         Liik: roomav kadakas (J. horizontalis)'
         Liik: kirju kadakas (J. squamata)
         Liik:  keskmine e. pifitzeri kadakas (J. × media)