Päritolumaa: Lõuna-Ameerika mägedes, poolkõrbetes ja hõredates põõsastikes, harvem epifüüdi või pealistaimena puude võradel.
Ajalugu: ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Ratsuritähe perekonnas on 55 liiki sibultaimi. Toataimed on sordiaretuse käigus saadud hübriidid, sorte on enam kui 600.
Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pärast lehtede täielikku kuivamist, tavaliselt oktoobris, need eemaldatakse ja sibul tõstetakse toatemperatuuril (15–20°C) ja pimedasse kohta. Puhkeperiood lõppeb tavaliselt jaanuaris.
Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C.
Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld.
Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku.
Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta.
Piserdamine: ei.
Väetamine: kasvuperioodil 2 korda kuus vähese lämmastikusisaldusega väetisega.
Ümberistutus: kord aastas peale puhkeperioodi kui õiepung on 4–5 cm pikk. Istutamise ajal eemalda lahtised kuivanud sibulasoomused ja täielikult kuivanud või pruuniks tõmbunud juured. Vana suure sibula küljest võib eemadalda ka väiksemad külgsibulad, need lähevad 2–3 aasta pärast õitsema. Meelsamini kasvavad nad väikses potis, sibul poolenisti mullast väljas. Sibula ja poti vahele peaks pöidla jagu jääma ruumi mullale.
Puhastamine: pärast õitsemist tuleb õievars 10 cm kõrguselt ära lõigata.
Ajalugu: ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Ratsuritähe perekonnas on 55 liiki sibultaimi. Toataimed on sordiaretuse käigus saadud hübriidid, sorte on enam kui 600.
Kasv
Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma.Puhkeperiood: algab hilissuvel-sügisel, sel ajal tuleb ka kastmist järk-järgult vähendada kuni lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pärast lehtede täielikku kuivamist, tavaliselt oktoobris, need eemaldatakse ja sibul tõstetakse toatemperatuuril (15–20°C) ja pimedasse kohta. Puhkeperiood lõppeb tavaliselt jaanuaris.
Kasvukohanõudlus
Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada.Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C.
Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld.
Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku.
Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta.
Hooldus
Kastmine: korrapäraselt peale õiepunga ilmumist ja ümberistutamist. Kasuta toasooja vett, ühtlasi jälgi, et vesi ei satuks sibulale. Kastmine lõpeta hilissuvel-sügisel.Piserdamine: ei.
Väetamine: kasvuperioodil 2 korda kuus vähese lämmastikusisaldusega väetisega.
Ümberistutus: kord aastas peale puhkeperioodi kui õiepung on 4–5 cm pikk. Istutamise ajal eemalda lahtised kuivanud sibulasoomused ja täielikult kuivanud või pruuniks tõmbunud juured. Vana suure sibula küljest võib eemadalda ka väiksemad külgsibulad, need lähevad 2–3 aasta pärast õitsema. Meelsamini kasvavad nad väikses potis, sibul poolenisti mullast väljas. Sibula ja poti vahele peaks pöidla jagu jääma ruumi mullale.
Puhastamine: pärast õitsemist tuleb õievars 10 cm kõrguselt ära lõigata.
