Pages

esmaspäev, 28. november 2011

Hüatsint (Hyacinthus)

Sibultaim.

Looduslik levik: Lääne- ja Kesk-Aasia.
Ajalugu: hüatsindid muutusid Ees- ja Väike-Aasias juba 15. saj tunnustatud kultuurtaimeks. Taimed kuuluvad hüatsindiliste (Hyacinthaceae) sugukonda. Perekonnas on kolm liiki, aga sorte on üle 2000, Eestis kasvatatakse umbes 80 sorti.

Kasv

Kõrgus: madalakasvuline.
Õitsemisperiood: toas novembrist jaanuarini, aias maikuus. Jahedas ja valgusküllases ruumis õitseb taim pikemalt. Õied lõhnavad väga tugevalt, seega ei ole soovitatav panna neid magamistuppa.
Puhkeperiood: suvel, sibulaid hoitakse sel ajal soojas ruumis.

Kasvukohanõudlus

Valgus: päikeseline.
Temperatuur: kasvuperioodil ja kuivatis 23-25°C, hoidlas 18-20°C. Istutusjärgselt 9-13°C.
Substraat: kerge huumusrikas liivsaimuld.
Sobiv kasvukoht: tugevate tuulte eest kaitstud päikesepaisteline koht.

Hooldus toas

Kastmine: nii, et muld oleks ühtlaselt niiske, õit ja lehti märjaks tegemata. Taime kastetakse seni kuni lehed püsivad rohelist värvi.
Väetamine: enne õitsemist kuni selle lõpuni 2 korda kuus kompleksväetisega.
Erihooldus: talvel koju toodud hüatsinditaime lehed pruunistuvad ja kuivavad hiljemalt mais. Seejärel võetakse sibul mullast välja, puhastatakse välistest lahtistest sibulasoomustest ja kuivanud juurtest ning hoitakse otsese päikesekiirguse eest kuni mahapanekuni jahedas ruumis.
Ümberistutus: pärast puhkeperioodi võib sibulad aeda istutada. Ajatatud sibul vajab aga aasta või paar kosumist, et sibul taastuks ja uuesti õiepunga moodustaks. Kui aga on tahtmine ise sibul jõuludeks õitsema saada, tuleb see sept või okt potti istutada ja jahedasse jätta.

Hooldus õues

Sibulad istutatakse õue sisemaal sept II pooles ja rannikul okt alguses. Varasem istutamine on kahjulik kuna sibulad võivad vettida, juurdumine algab 10°C juures. Sibulad istutatakse kolmekordsele sibula sügavusele, 5–8 cm vahedega. Kuna sibulad tuleb järgmisel suvel üles võtta, on kasulik nad istutada sibullillede istutuskorvi, siis on neid kergem hiljem üles leida. Lisaks kaitsevad korvid mõningal määral ka vesiroti rüüste eest. Enne istutamist lisa haritud mullale sügisväetist. Ehkki hüatsindid on külmadele võrdlemisi vastupidavad, on lumeta talvel parem neid kuuseokste, turba või lehtedega katta. Kui aga lund on 10 cm või enam, pole talvekate vajalik. Aias kasvavad hüatsindid kaevatakse samuti suvel peale maapealse osa kolletumist üles. Seda seetõttu, et mullatemp on keskmiselt 16°C ning sellest ei piisa õisiku moodustamiseks. Sibulaid hoitakse kuni sügisese mahapanekuni soojas ruumis.

Võimalikud häired

Haigused: hüatsindi-hahkhallitus, valgemädanik, rohehallitus, hüatsindi-bakterimädanik, tulbi-hahkhallitus, bakteriaalne märgmädanik, juuremädanik, tõusmepõletik, gladiooli-lehelaiksus, lillamädanik.
Kahjurid: limukad, varreingerjas, nartsissikärbes. lestad, nälkjad, traatussid, öölaste röövikud, kõrvkärsakas.
Muu: kasvukadu.