Igihaljad puud
Päritolumaa: Põhja-Ameerika ja Aasia.
Ajalugu: küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda kuuluv elupuude (Thuja) perekond on 5-liikmeline. Eestis neid looduslikult ei kasva. Kõige tihemini võib meil kohata aga harilikku elupuud (T. occidentalis), mida on kasutatud nii barokkaedades põetud hekina kui ka maastikule orienteeritud parkides aktsentgruppidena (Räpina, Õisu jm).. Teisi liike kohtab meil vaid kollektsiooniaedades.
Kasv
Kõrgus: 0,3–8 (20) m olenevalt sordist.
Kuju: kerajatest kõrgete koonusjateni.
Juurestik: pindmine, kompaktne.
Kasvukohanõudlus
Valgus: täispäike kuni poolvari.
Substraat: keskmise viljakusega, parasniisked saviliivmullad.
Põuakindlus: talub lühiajalist põuda.
Talvekindlus: harilikul elupuul ja enamikul selle sortidel väga hea, kuid neid võib kahjustada jäätunud sulalumi - seo võra talveks ülesse või raputa lumi maha. Üldjuhul on kollasevõrselised sordid külmaõrnemad kui rohelisevõrselised, on ka erandeid. Karmimatel talvedel saavad kahjustusi avatud kasvukohtades kasvavad hiigelelupuud. Korea ja jaapani elupuude kohta ei osata veel üldiseid järeldusi teha, aga nad tunduvad olevat külmakindlamad kui hiigelelupuud.
Sobiv kasvukoht: maa- ja linnahaljastus, kalmistule, hekina, üksikult.
Hooldus
Kastmine: peale istutamist kuu aja jooksul rikkalikult, vähemalt kord nädalas, kuival ajal 2 korda nädala.
Piserdamine: kuumal ajal latva keskpäeval.
Väetamine: märtsis mõrusoola, aprillis ning sept/okt okaspuuväetist.
Pügamine: talub väga hästi, kuid vanade okste lõikamine ei stimuleeri uute teket. Teda kärbitakse kord aastas, augustis. Lõigatakse ära kuni 1/3 juurdekasvust.
Varjutamine ja katmine: varjuta noori taim.
Istutamine: võrk kõduneb piisavalt kiiresti, seda ei pea eemaldama. Ära haruta juurepalli lahti, istuta samale sügavusele. Kata juurepall mullaga ja tambi kinni.
Võimalikud häired
Reeglina haigus- ja kahjurivabad, eriti harilik elupuu.
Haigused: elupuu-pudetõbi, vaiguvoolus, külmaseen, pruunmädanik, juurepess, nahkis, füsoftoroosne juuremädanik.
Kahjurid: lehetäid, vaablaste ebaröövikud, pahktäilised, liblikarööviku.
Muu: hirvlased, oravad, jänesed, hiired, tuulepesad.
'Aurea', kõrgus 3 m, laius 3 m, lai kuldkollane koonus, 1857.
'Aureospicata', kõrgus kuni 3 m, koonus, noorte võrsete tipud kollased, talvel punakad
'Caespitosa', kõrgus kuni 0,5 m, ülitiheda lehestikuga alpiaia kuhik, 1923.
'Cristata', kõrgus kuni 0,5 m, madal lame kääbuspõõsas, 1867.
'Danica', kõrgus 0,6 m, ümar tihe kera.
'Ericoides', kõrgus kuni 1,5 m, hõredavõitu, tumeroheline, talvel pruunikas ümarkooniline põõsas. Lumi võib rikkuda tema kuju, 1867.
'Fastigiata', kõrgus 5 (8) m, varieeruva kujuga kitsas tihe sammas. Eestis kasvatatakse kalmistutel, 1865.
'Filiformis', kõrgus kuni 2 m, rippuvate võrsetega tihe kuhik, 1901.
'Globosa', kõrgus kuni 2 m, laius sama, ümar mätas.
'Golden Globe', kõrgus 1-2 m, ümar kollane kera.
'Hetz Midget', kõrgus kuni 0,4 m, kõige väiksem kera-elupuu, 1928.
'Holmstrup', kõrgus kuni 3 m, laius 1 m, tihe kitsas koonus, 1951.
'Hoveyi', kõrgus kuni 3 m, püstiste kollakasroheliste võrsetega ümar kuni munajas põõsas, 1868.
'Little Gem', kõrgus kuni 0,6 m, laiuvate okstega, pealt lapik põõsas, 1891.
'Malonyana', kõrgus kuni 8 m, aasta läbi ereroheline sammas.
'Ohlendorffii', kõrgus 1 m, sassis poolkääbus, 1887.
'Pygmaea', kõrgus alla 0,6 m, ebakorrapärane mereroheline põõsas.
'Recurva Nana', kõrgus kuni 1 m, lame kuhik.
'Rheingold', kõrgus 3 m, kooniline või munajas, vanast peast laiuv kuhik, noored võrsed kuldkollased, hiljem vana kulla värvi, talvel üks ilusamaid okaspuid, 1912.
'Smaragd', kõrgus kuni 5 m, laius 1,5 m, säravroheline kitsas kooniline põõsas.
'Spiralis', kõrgus kuni 8 m, laius 2 m, sammasjas, 1923.
'Sunkist', kuldkollane püramiidivorm.
'Tiny Tim', kõrgus 0,3 m, laius 0,4 m, roheline kera, talvel pronksjas, alpiaia ja kalmisuttaim.
'Wareana Lutescens', kõrgus 1 m, kahvatukollane lai kooniline põõsas, 1884.
'Woodwardii', kõrgus 1 m, tihe munakujuline põõsas, aasta läbi roheline.
'Yellow Ribbon', kõrgus 3 m, laius 1 m, erekollanekitsas koonus kuni sammas.
Hiigelelupuu (T. plicata), Loode-Ameerika, kõrgus 15-18 m, kodumaal üle 60 m, suurim elupuuliik, võra hele, koor ketendav. Kiirekasvuliste tuulekaitseistandike ja hekkide taim, pügatakse 2 korda aastas, 1853.
'Atrovirensis', kõrgus 12 m, laius 4 m, tihe, aasta ringi roheline koonus, sobib hekiks.
'Aurea', kõrgus 10 m, suur kuldkollane puu.
'Brabant', kiire kasvuga hekisort, talvel roheline.
'Cuprea', kõrgus kuni 1 m, kollase- kuni kreemikirjude võrsetega koonus, 1930.
'Fastigiata', kõrgus 10 m, peente püstiste okstega kitsas sammas, hea soolo- ja hekipuu, vajab kärpimist, 1867.
'Gelderland', kõrgus 8 m, kiire kasvuga roheline koonus, hekitaim, Holland 1980.
'Gracilis Aurea', kõrgus kuni 1,5, koonus, võrsete tipud on kollased, 1949.
'Hilleri', kõrgus kuni 1 m, ümar tihe põõsas, lehestik ebakorrapärastes kõvades kobarates, 1900.
'Rogersii', kõrgus kuni 1 m, kuldkollase kuni pronksja lehestikuga koonus, 1928.
'Stoneham Gold', kõrgus kuni 1 m, aasta läbi erekollase lehestikuga alpiaia koonus, 1928.
'Winter Pink', kõrgus 0,6 m, suvel kollakaskreemid oksad muutuvad talvel roosakaks, kääbuskera.
'Zebrina', kõrgus kuni 10 m. Kooniline puu, rohelisel lehestikul tihedalt kreemvalgeid triipe. Üks ilusamaid kirjulehiseid okaspuid üldse, 1868.
Ida-elupuu (T. orientalis, sün Platycladis orientalis, Biota orientalis), Hiina, kooniline kuni sammasjas, oksad püstised, soomused ererohelised, vajab kevadvarjutust ja talvekatet, 1690. Täispäike kuni poolvari, kuiv kuni parasniiske muld.
'Aurea Nana', kõrgus kuni 0,6, helekollaste kuni kollakasroheliste püstiste võrsetega tihe kera, 1804.
'Elegantissima', kõrgus kuni 3 m, suvel kollane, talvel roheline sammas, 1858.
'Minima Glauca', kõrgus kuni 0,5 m, suvel sinakasroheline, talvel kollakaspruun kera, 1891.
'Rosedalis', kõrgus kuni 0,6 m, munajas põõsas, noored võrsed kanaarikollased, vanemad sinakasrohelised, talvel ploomilillad, 1923.
'Semperaurea', kõrgus kuni 3 m, suvel kollane, talvel pronksjas ümar tihe põõsas, 1870.
Jaapani elupuu (T. standishii), Jaapani mäed, kõrgus kuni 9 m, õhuliselt laiuva võra, püstiste okste ja rippuvate kõrvalokstega kooniline puu või põõsas, soomused pealt kollakasrohelised, alt sinakashallid, sidrunilõhnalised, 1860. Päike kuni poolvari, kuiv kuni parasniiske muld.
Korea elupuu (T. koraiensis), Korea, püstine kuni lamenduva kujuga põõsas või puu, võrsed tihedad ja sinakasrohelised, alt hõbevalged, soomesed hõõrumisel mandlilõhnalised, 1917. Täispäike kuni poolvari, kuiv kuni märg muld, happeline kuni normaalne aiamuld.
Liigid ja sordid
Harilik elupuu (T. occidentalis), Kirde-Ameerika,1534. Kasvab paremini täispäikeses, aga saab hakkama poolvarjus, parasniiske keskmise viljakusega muld. Talub hästi äärmustemperatuure ja lühiajalist põuda. Kärpimisest taastub väga hästi. Talvise põua suhtes pole tundlik. Sobib hästi linnatingimustesse, parkidesse, barokkaedadesse, kalmistutele ja kõrge arhitektuurilise väärtusega hoonete lähiümbrusesse, hea hekitaim. Sordid sobivad hästi koduaedadesse.'Aurea', kõrgus 3 m, laius 3 m, lai kuldkollane koonus, 1857.
'Aureospicata', kõrgus kuni 3 m, koonus, noorte võrsete tipud kollased, talvel punakad
'Caespitosa', kõrgus kuni 0,5 m, ülitiheda lehestikuga alpiaia kuhik, 1923.
'Cristata', kõrgus kuni 0,5 m, madal lame kääbuspõõsas, 1867.
'Danica', kõrgus 0,6 m, ümar tihe kera.
'Ericoides', kõrgus kuni 1,5 m, hõredavõitu, tumeroheline, talvel pruunikas ümarkooniline põõsas. Lumi võib rikkuda tema kuju, 1867.
'Fastigiata', kõrgus 5 (8) m, varieeruva kujuga kitsas tihe sammas. Eestis kasvatatakse kalmistutel, 1865.
'Filiformis', kõrgus kuni 2 m, rippuvate võrsetega tihe kuhik, 1901.
'Globosa', kõrgus kuni 2 m, laius sama, ümar mätas.
'Golden Globe', kõrgus 1-2 m, ümar kollane kera.
'Hetz Midget', kõrgus kuni 0,4 m, kõige väiksem kera-elupuu, 1928.
'Holmstrup', kõrgus kuni 3 m, laius 1 m, tihe kitsas koonus, 1951.
'Hoveyi', kõrgus kuni 3 m, püstiste kollakasroheliste võrsetega ümar kuni munajas põõsas, 1868.
'Little Gem', kõrgus kuni 0,6 m, laiuvate okstega, pealt lapik põõsas, 1891.
'Malonyana', kõrgus kuni 8 m, aasta läbi ereroheline sammas.
'Ohlendorffii', kõrgus 1 m, sassis poolkääbus, 1887.
'Pygmaea', kõrgus alla 0,6 m, ebakorrapärane mereroheline põõsas.
'Recurva Nana', kõrgus kuni 1 m, lame kuhik.
'Rheingold', kõrgus 3 m, kooniline või munajas, vanast peast laiuv kuhik, noored võrsed kuldkollased, hiljem vana kulla värvi, talvel üks ilusamaid okaspuid, 1912.
'Smaragd', kõrgus kuni 5 m, laius 1,5 m, säravroheline kitsas kooniline põõsas.
'Spiralis', kõrgus kuni 8 m, laius 2 m, sammasjas, 1923.
'Sunkist', kuldkollane püramiidivorm.
'Tiny Tim', kõrgus 0,3 m, laius 0,4 m, roheline kera, talvel pronksjas, alpiaia ja kalmisuttaim.
'Wareana Lutescens', kõrgus 1 m, kahvatukollane lai kooniline põõsas, 1884.
'Woodwardii', kõrgus 1 m, tihe munakujuline põõsas, aasta läbi roheline.
'Yellow Ribbon', kõrgus 3 m, laius 1 m, erekollanekitsas koonus kuni sammas.
Hiigelelupuu (T. plicata), Loode-Ameerika, kõrgus 15-18 m, kodumaal üle 60 m, suurim elupuuliik, võra hele, koor ketendav. Kiirekasvuliste tuulekaitseistandike ja hekkide taim, pügatakse 2 korda aastas, 1853.
'Atrovirensis', kõrgus 12 m, laius 4 m, tihe, aasta ringi roheline koonus, sobib hekiks.
'Aurea', kõrgus 10 m, suur kuldkollane puu.
'Brabant', kiire kasvuga hekisort, talvel roheline.
'Cuprea', kõrgus kuni 1 m, kollase- kuni kreemikirjude võrsetega koonus, 1930.
'Fastigiata', kõrgus 10 m, peente püstiste okstega kitsas sammas, hea soolo- ja hekipuu, vajab kärpimist, 1867.
'Gelderland', kõrgus 8 m, kiire kasvuga roheline koonus, hekitaim, Holland 1980.
'Gracilis Aurea', kõrgus kuni 1,5, koonus, võrsete tipud on kollased, 1949.
'Hilleri', kõrgus kuni 1 m, ümar tihe põõsas, lehestik ebakorrapärastes kõvades kobarates, 1900.
'Rogersii', kõrgus kuni 1 m, kuldkollase kuni pronksja lehestikuga koonus, 1928.
'Stoneham Gold', kõrgus kuni 1 m, aasta läbi erekollase lehestikuga alpiaia koonus, 1928.
'Winter Pink', kõrgus 0,6 m, suvel kollakaskreemid oksad muutuvad talvel roosakaks, kääbuskera.
'Zebrina', kõrgus kuni 10 m. Kooniline puu, rohelisel lehestikul tihedalt kreemvalgeid triipe. Üks ilusamaid kirjulehiseid okaspuid üldse, 1868.
Ida-elupuu (T. orientalis, sün Platycladis orientalis, Biota orientalis), Hiina, kooniline kuni sammasjas, oksad püstised, soomused ererohelised, vajab kevadvarjutust ja talvekatet, 1690. Täispäike kuni poolvari, kuiv kuni parasniiske muld.
'Aurea Nana', kõrgus kuni 0,6, helekollaste kuni kollakasroheliste püstiste võrsetega tihe kera, 1804.
'Elegantissima', kõrgus kuni 3 m, suvel kollane, talvel roheline sammas, 1858.
'Minima Glauca', kõrgus kuni 0,5 m, suvel sinakasroheline, talvel kollakaspruun kera, 1891.
'Rosedalis', kõrgus kuni 0,6 m, munajas põõsas, noored võrsed kanaarikollased, vanemad sinakasrohelised, talvel ploomilillad, 1923.
'Semperaurea', kõrgus kuni 3 m, suvel kollane, talvel pronksjas ümar tihe põõsas, 1870.
Jaapani elupuu (T. standishii), Jaapani mäed, kõrgus kuni 9 m, õhuliselt laiuva võra, püstiste okste ja rippuvate kõrvalokstega kooniline puu või põõsas, soomused pealt kollakasrohelised, alt sinakashallid, sidrunilõhnalised, 1860. Päike kuni poolvari, kuiv kuni parasniiske muld.
Korea elupuu (T. koraiensis), Korea, püstine kuni lamenduva kujuga põõsas või puu, võrsed tihedad ja sinakasrohelised, alt hõbevalged, soomesed hõõrumisel mandlilõhnalised, 1917. Täispäike kuni poolvari, kuiv kuni märg muld, happeline kuni normaalne aiamuld.
