Pages

reede, 20. jaanuar 2012

Harilik kadakas (Juniperus communis)

Igihaljad kahekojalised, harvem ühekojalised põõsad, harvem puud.

Päritolumaa: kasvab Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni stepialadeni, idas Taiga-Baikalini, esineb samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist
Ajalugu: taim kuulub küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda, kadakate (Juniperus) perekonda ning lisaks alamperekonda Oxycedrus. Eestis kasvab ta looduslikult, eriti rohkelt just Loode-Eestis ja saartel, kasvab peamiselt alusmetsapõõsana männikutes.

Kasv

Kõrgus: 1-3 (13,5) m kõrgused puud.
Diameeter: kuni 2 m.
Ümbermõõt: 2 (3) m.
Kuju: võra on koonusjas kuni munajas-kuhikjas, latv sageli looklev. Põõsana on ta tugevasti haruneva oksise maadligi hoidva võraga. Puuna sihvakas, kitsavõraline või mitmeharuline.
Värvus: võrsed on pruunid kuni punakaspruunid, noored rohelised.
Kasvukiirus: väga aeglane.
Eluiga: kuni 3500 aastat.
Juurestik: maapinnalähedane, juurtel esineb mükoriisa, mistõttu on istutamise suhtes kapriisne eriti kui üritada loodusest, kus on juba tekkinud omaette mikrokliima, aeda tuua (mitte puukoolist).

Kasvukohanõudlus

Valgus: täispäike.
Substraat: vähenõudlik, st toitainetevaene, happelise kuni leeliselise reaktsiooniga kuivad liivmullad.
Põuakindlus: väga hea.
Tuulisus: tundlik külmade tuulte suhtes.
Talvekindlus: väga he.
Sobiv kasvukoht: maa- ja linnahaljastus, kalmistule, kiviktaimla, täidab hästi puudevahelisi tühimikke.

Hooldus

Kastmine: peale istutamist rikkalikult.
Väetamine: märtsis mõrusoola, aprillis ning sept/okt okaspuuväetist.
Paljundamine: põhiliselt seemnest.


Võimalikud kahjurid/haigused

Haigused: rooste, vaiguvoolus, külmaseen, pruunmädanik, juurepess, nahkis, füsoftoroosne juuremädanik.
Kahjurid: kadaka-lehetäi, võrgendikoi, Oligonychus ununguis, kilptäid, vaablaste ebaröövikud, pahktäilised, liblikarööviku.
Muu: hirvlased, oravad, jänesed, hiired, tuulepesad, külmakahjustus väga külmadel talvedel (üksikud puud kuivavad).