Pages

pühapäev, 16. jaanuar 2011

Künnapuu (Ulmas laevis)

Teise nimega: vepslased nimetavad teda jalaarniks. Eesti keeles on tema nimi arvatavasti saanud alguse sõnast künnap, mis tähendab paljudes eesti murretes loomakõõlust – puit on sitke nagu looma kõõlus. Edela-Eestis tähendas see aga ree kodarapaare ühendavat painutatud ristpuud ehk painardit, mis valmistati sealkandis tihti künnapuust.
Looduslik levik: kodumaine looduslik liik, mis kasvab üle Eesti. Tavaliselt kasvab ta üksikpuuna.

Kasv 

Kuju: oksad paiknevad tüve suhtes tihti rõhtsalt.
Eluiga: 300 a.

Kasvukohanõudlus

Substraat: viljakamad kasvukohad, varjutaluv.

Võimalikud häired

Haigused: jalakasurm, luudikud, viirused, lehelaiktõved, komuseen, tiivuline korgistumine, soomustorik, saarepässik, limapoorik, baktervähk, jahukaste, tahmlaiksus, närbumistõbi.
Kahjurid: Aculus ulmicola, jalaka-maltsaürask, röövikud, lehevaablased, mardikad, lehetäid, pahksääsed, pahklestad, pahkvaablased, traatussid.
Muu: limavoolus, luuderohi, hiired, küülikud, jänesed, hirvlased.

Puit

Omadused: sitke, vastupidav.

 

Mida künnapuust tehti:

Loogapuu – künnapuust tehtud hobuselooka peeti parimaks ja see maksis laatadel kõvasti rohkem kui teised loogad.

Eristamistunnus

Lehe vasak ja parem pool on eri suurusega – ühe lehepoole alumine serv algab teisest umbes 1 cm kõrgemalt. Lehe ülemine pind on sile.