Pages

laupäev, 6. juuni 2015

Hauaplatsi kujunduspõhimõtted ja rajamismaterjalid, nende kasutamine

Eesmärgiks võiks olla luua kodune ja hubane paik. Mis sobib tänavale, ei sobi kalmistule, kalmistu on intiimsem. 

Kujundamisel on vahel takistuseks rahaprobleem: istutatakse seda, mida on saada. Kalimustu hooldajate vahel on ette tulnud ka tülisid kui üks tahab korda teha ja teised on vastu või soovivad teistsugust kujundust. Näiteks Tallinna kalmistutel kujundusest väga palju rääkida ei saa. 


Kultuuriline erinevus

Saksamaal on standardid ees, on mingid protsendid, mida peab täitma. Seal  propageeritakse kogu platsi kaetmist pinnakattega. Eestlane tahab aga minna kivi juurde küünalt panema, kuna eestlane ei käi taime peal, siis tuleb platsil kasutada astekive. Tihti kasutatakse meil ka vahetatavat istutust, siis on hea ka selle asukoht projektiga ära määrata. Vahetatava istustuse osas võiks kasutada geomeetrilisi kujundeid, kas ringi või ristkülikut. Platsidel on tavaliselt ikka mingi piire, seda on ammustest aegadest kasutatud, et esile tõsta.

Kompositsioon

Kogu kalmistul olev osa on kompositsioon, see peab sobima sealse kiviga, kõik peab olema samast muinasjutust. Kivi peab olema kesksel kohal. Kivid pannakse alati ida-lääne suunas. Suurele kivile kõrvale sobiks küll hästi mõni leinavorm, aga kuna ta on oma olemuselt väga pretensioonikas taim, peaks väga kaaluma, kas istutada see või mitte. Hosta puhul kuni 30 cm kõrge ja rohkem taimi, mitte üks väga suur.
 
Multši soovitaks kasuada vaid seal, kus on noor istutus, et niiskust hoida ja umbrohtu eemal. Paekivi juurde sobiks liiv. Kolmnurksed kivid teevad kalmistu hästi rahutuks. Samuti võiks läbi mõelda, mitu taime panna, kõik peab olema mõtestatud. Mändide alla ei tasu graniitkillustikku panna, neid okkaid ei saa sealt kätte, vähemalt mitte kõiki.

Värvide mäng

Tähelepanu peaks pöörama ka värvide koosmõjule – ei välista kontrasti, aga kõik peab olema tasakaalus. Heledad taimed tunduvad kerged, tumedad rasked. Punane tundub öösel  porine ja kole, varjus ei paista ta aga välja. Kalmule sobiksid pigem külmad toonid. Mustaga ole ettevaatlik, ta on väga nõudlik.
Kompositsioon on alles siis paigas kui sinna ei saa midagi juurde panna ega ka ära võtta.
Rodole ei näe kohta kalmistul, sinna istutamiseks on ta oma olemuselt liiga aristokraatlik. Sobiks see, mille viid suveks ja tood sügisel ära, raske on hooldada, et ta kaunis välja näeks.
Kontrastid – must/valge on küll suur, aga ka väga suursugune. 

Sümmeetria vs vabakäejoon

Sümmeetria ei ole alati hea, seda eriti juhul kui proportsioonid on paigast ära.
Kuldlõige pannakse alateadlikult paika, seda kasutatakse pidevalt ja igal pool: logod, inimene ise jne, ka ristkülik (ruut ei ole kuldlõikeline). Vabakäejoonega võib kergelt üle piiri minna.


Kalmu piiramine

Betoon kalmu eraldamiseks ümbritsevast kasutatakse palju pesubetooni, mida toodab Kiili Betoon. Hea meelega keelaks ta aga hoopis ära. Sinna on killustikku ja pigmenti lisatud, võimalik tellida igas toonis.
Lihvitud graniit on nii libe, aga inimesed käivad just mööda neid rante. Kui sinna lehed või lumi peale sajab, on luumurrud garanteeritud. Graniit võib olla kas põletatud, töödeldud või täkitud, et ta oleks kare. Selleks kasutatakse  liivapritsi. Randid peavad olema 15x15.
Betoonmoodul – ei tee väga vahet, kas on valatud või moodulina.
Mätasrant – murumätas on üsna problemaatiline, peaks olema üheliigiline muru. Seemnesegus on erinevad liigid ja lehed eri värvi, eri paksusega. Lisaks tuleb teda iga kahe nädala tagant hooldamas käia.

Hooldamine

Kõik taimed on ilusad kui nad on lõigatud. Paljusid taimi tuleb ka väetada. Vahetatavas istutuses peaks igal hooajal mulda vahetada, taim kurnab mulla ära. Umbrohi tuleks võimalikult sügavalt kätte saada. Lehed võib liivaplatsi puhul ka matta liiva alla, pärast saad mulda.

Nimed, keda oskaks välja tuua

Maire Sala
Mailis Laanemäe
Reet Palusalu

Hauaplatsi joonestamine 

Mõõtkava 1:20, kalmistu eeskiri tuleb enne rajamist välja uurida.



Vaata ka: kalmistud.ee

Loeng koolituselt "Hauaplatsi kujundamine ja haljastamine"   
Toimumisaeg: 08.11.2012 
Toimumiskoht: Luua metsakool
Luges: Kati Veski