Kristluses, juutluses jm usutakse, et surnud keha peab alles jääma, sest kord tuleb ülestõusmise päev. Kui sul seda pole,
pole uut liha võimalik kasvatada. Juutidel pole pealematmine lubatud, keha ei
tohi segada. Juuditraditsioon on väga tugev. Kristluses on rohkem arenguetappe. Indias
on põletusmatuseid rohkem kuna maad ei ole piisavalt. Varem või hiljem oleme kõik
seal.
Eesti kalmistud on segatüüpi, luterliku pärandiga on tõenäoliselt
kihelkonnakalmistud, eelkõige planeeriti neid nagu aedu või parke. Inglise pargid
hakkasid levima 18. sajandil. Baltisakslaste poolt loodud struktuurid, meil
tegelikult puudub oma kalmistukultuur. Kui meil aga puudub vajadus kristliku usu
järgi, siis millised on meie enda kalmistutüübid? Oht on see, et hakkame
vaatama, mis kuskil mujal on tehtud, mitte ei otsi oma stiili.
On maetud ka majadesse, kolde alla. Mauselom
on ka põhimõtteliselt majja matmine. Egiptuse püramiid on olemuselt hauakamber.
Miks nad tahtsid, et keha säiliks, nad pole ju kristlased? Egiptuse kogu siinpoolne
elu oli suunatud sealpoolsele elule, et seal oleks parem. Egiptuse kultuur
hindas kunsti väga kõrgelt kuna kunst jäädvustas. Kui ininimesest jäi maha kujutis, sai see
kujutis teispoolsus edasi elada. Kunstnik egiptuse keeles on "elu andja". Kui on kuju,
saab teispoolsus sellega arvestada.
Kristlus tuleb judaismist, juured peituvad
Egiptuses. Kuni 18.-19. sajandil armastati korrapära – loodus oli üsna metsik, et
sellele vastanduda. See tagas kindla inimühiskonnas toimimise süsteemi. Kõrged
puud jm taimed on kuulunud matmispaikade juurde. Egiptlased on avastanud uusi
matmispaiku, ka päris puutumatuid. Kliima ja kombestik on aidanud neid säilitada.
Sinna pannakse väärtuslikke kunsti kaasa, seepärast neid ka rüüstatakse. Sealsed matmispaigad on mõeldud
säilima kinnistena, maa all olek aitab kunsti säilitada.
Egiptus ajalugu jagatakse Vanaks, Keskmiseks ja Uueks
riigiks. Kuningate orgu maeti kõik vaaraod Uue või Keskmise riigi ajal
(eri andmed). Põhimõtteliselt on tegu maa-aluste paleedega, mis asuvad 18-20 m sügavusel. Pooled matmispaikadest on kaevatud looduslikesse
kaljulõhedesse. Inimesed külastavad ja toovad kaasa lämmastiku, mis aga kiirendab
maalingute lagunemisprotsessi.
Kristluses on maa-alused katakombid. Petseris
on näiteks Tuthanhamon, kes suri juba 19. aastaselt, kuulus vaid oma kuldmaski poolest.
Kivist sarkofaag – ka eestlased matsid vahepeal kivikirstkalmetesse, analoog.
Kidroni ehk Joosafati orus Jerusaalemmas ristuvad usulised erimeelsused. Seal on koos armeenlaste, juutide jm kalmistud eraldi, aga on ka koosolevaid, seal käiakse pidevalt kalmistul, väravas on Iisraeli politsei, otsitakse läbi. Usutakse, et seal toimub viimsepäevakohus ja algab ka ülestõusmine, et sinna maetud inimesed saavad esmajärjekorras ülestõusnuks.
Kidroni ehk Joosafati orus Jerusaalemmas ristuvad usulised erimeelsused. Seal on koos armeenlaste, juutide jm kalmistud eraldi, aga on ka koosolevaid, seal käiakse pidevalt kalmistul, väravas on Iisraeli politsei, otsitakse läbi. Usutakse, et seal toimub viimsepäevakohus ja algab ka ülestõusmine, et sinna maetud inimesed saavad esmajärjekorras ülestõusnuks.
Ikoon – Vana-Kreeka maalikunstist ülevõetud sümbolite süsteem. Neitsi Maarja oli rahvuselt juut, aga riietatud nagu kreeklane. Varakristalsed Roomas olid tagakiusatud, tegutsesid katakombides, nö underground kultuur. Pikad koridorid, niššid on, kus luud peal.
Keskaegses Euroopas olid kalmistud viljapuuaedades. Klooster oli ühtlasi ka orbudekodu, arstimispaik, aga ka üksikute naiste päästekoht, on leitud palju imikute luukeresid. Pole nii idülliline kui kaugelt paistab.
Lugemissoovitus:
Eesti esiajalugu, 1982, Jaanits, Laul jt
Loeng koolituselt "Hauaplatsi kujundamine ja haljastamine"
Toimumisaeg: 06.11.2012
Toimumiskoht: Luua metsakool
Luges: Ene Luik-Mudist
