Pärja alus
Alus tehakse tavaliselt kuuseokstest, on ka oaasaluseid olemas, ent need on kallimad (8e) ja neid kasutades kulub rohkem materjali. Lisaks peaks oaasise puhul pärga sugel kastmas käima iga paari päeva tagant.Vanasti tehti pigem ovaalseid pärgi, tänapäeval on aga rohkem moes ümmargune variant. Kõige vanem tehnika on rõngale punumine, rõngas valmistatakse kas vitstest või traadist, kus 3-4 juppi keeratakse rõngasse. Alusena võib kasutada ka põhku või heina.
Pärja valmistamine käib nii. Võtad 3-4 oksa, kõige parem on paju, aga võib ka kasutada näiteks kontpuud – mida aga kätte saad. Oksi ei tohi enne tuppa tuua kui tegutsema hakkad, need kaotavad kahe päevaga oma elastsuse ning kuivavad. Seejärel lõikad neilt ära kõik külgoksad ning hakkad neid roolima, et oksad pehmemaks läheksid. See tähendab, hakkad neid painutama kergelt vasakule ja paremale (liigutus on sama nagu autoga sõites).
Siis teed ühest oksast ringi, keerutad teda vähemalt kolm korda nö enda ümber. Teised keerutad juba olemasoleva ringi ümber. Kui tahad 40-st pärga, siis peab see ring 30 cm diameetriga olema. Suhe 1:2:1 või 1:1.6:1 on kõige ideaalsem.
Põhi
Materjal paigutatakse pärjale kellaosuti suunas. Proportsiooniks võetakse enamasti 1:2:1 ehk serv 10 cm, auk 20 cm ja uuesti 10 cm. Punumine on kõige lihtsam, traatimine, klambritega kinnitamine. Mida peenem alus, seda pikem punumismaterjal. Punusmist alustatakse alumisest küljest.Seejärel võtad endale meelepärase sordi, näiteks jugapuu, männi või mida iganes. Lõikad sellest 10-15 cm pikkused jupid ja teed neist pundid. Kalmupärjale pannakse neid punte nii äärde, peale, sisesmisse äärde kui ka taha, see peab olema igalt poolt vaadeldav. Jõulupärjale tagaküljele taimepunte ei panda kuna ta läheb kas uksele või lauale, siis pole vaja. Hakkad traadi või nööri abil neid punte järjest kinnitama. Loodussõbralikum on kasutada nööri, see laguneb hiljem ära ega jää kuhugi vedelema. Lõpu seod kinni tagumisele poolele.
Kaunistamine
Kõige viimasena lisad kaunistused, mis võib olla nii sümmeetriline kui ka täiesti asümmeetriline. Esimese puhul väljuvad paelad keskelt telgpunktist. Matusepärgades kasutatakse näiteks kallasid, krüsanteeme ja nelke. Kusjuures õisi ei pea olema sugugi palju, pärga ei tohiks lilledega kinni katta – mida vähem seda parem. Ilu tuleb paremini esile kui 1/3 pärjast on kaunistatud. Eelista elusmaterjali. Marju jm võib kasutada pigem talvel kuna eluslill külmub lihtsalt ära. Pärja piirjoontest üle ei tohiks minna.Lugemissoovitus:
Kalmu kujundamine, 2008, Reet Palusalu.
Loeng koolituselt "Hauaplatsi kujundamine ja haljastamine"
Toimumisaeg: 06.11.2012
Toimumiskoht: Luua metsakool
Luges: Maria Jürisson