Kalmistu eeskiri ja haljastustööd kalmistul

Raadi kalmistu ajalugu

Raadi kalmistu rajati 1773. aastal, see oli rikkurite osa: professorid jm tähtsad tegelased maeti siia. Kalmistu on jaotatud mitmeks osaks: Jaani, Maarja ja Peetri koguduste ning veel sõjaväe vahel. Peeter alustas võttes Maarja ka hõlma alla.

Kalmistut on suurendatud mitu korda kuna see sai tihtilugu täis. Selleks, et maad juurde saada, käidi erinevate mõisnike jutul. Kuna see oli aasta a’la 1800, siis ei vaadatud mingeid veekaitsevööndeid ega miskit, tehti sinna, kus mõisnik loa andis. Raadi kalmistu oli 1994. aastaks oli uuesti täis maetud.

Kalmistu eeskiri

1973 anti välja viimane kalmistu eeskiri, kuni siiani ei olnud mingit seadust kalmistute kohta, inimene võis kalmistu kohtusse kaevata ja kalmistu jäi alati kaotajaks, sest alust ei olnud. 23.veeb 2011 võeti alles vastu I seadus, see jõustus 1. jaan 2012. Seaduse põhjal tegi iga OV oma eeskira.

Platsi kasutusõigus 

Kui matmisest on möödas 20. aastat ja lähedased pole seda hooldamas käinud, loetakse platsi mahajäetuks ning selle kasutusõigus antakse edasi järgmisele. Kuna aga kõik kalmistud on muinsuskaitseobjektid ja kui platsil on väärtuslikke asju nagu värav, aed, hauakivi jm, peab nende vanemate objektidega arvestama ja need peavad sinna platsile alles jääma ka edaspidi. Neid võib küll selle ala piires liigutada. 

Peale matmisega on nii, et kirstu katus vajub tagurpidi sinna sisse ja siis see jääb järgmisele põhjaks. Liivmuldades toimub lagunemine aeglasemalt, savimuldades sellest 20. aastast ei piisa, on võetud 25, seal tekitab savi kirstu ümber sellise kookoni, nii et see püsibki seal kauem.

Tartu linna kalmistud on 10. aastase kasutusõigusega, see maksab veidi üle 12e. See on ikkagi linna maa, mida kodanik saab kasutada. 

Urnimatus

Urnimatused on alates 1996. aastast kasvanud. Kui aastal 1996 oli vaid üks urnimatus, siis sealt edasi on see jätkunud tõusvas trendis. Urni matmissügavus on 80 cm, seega maetakse neid olemasolevatele platsidele peale. Tihti on urnid kivist. Kristlik traditsioon ütleb, et mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama – kivi aga ei lagune. Preester olla selle peale öelnud, et ega piiblit nüüd sõna-sõnalt ka pea järgima. 

Kalmistu kõrghaljastus

Puud võivad kalmistul tihti väljast näha väga heas seisukorras, aga seest on nad tühjad, täiesti mädad. Probleem on selles, et nende juurekava pole kuigi tugev, sest seoses haudade rajamisega lõigatakse ju juurekaelad läbi. Resistograafiga määratakse ära, kas puus on mädanik ja kui kaugele see on arenenud ning selle järgi otsustatakse, kas saab antud puud veel säilitada või tuleb ta maha võtta.

Põhimõtteliselt võiks olla selline amet nagu kalmistu aednik. Praegu tegutsetakse nii, et linna dendroloog tuleb määrab ära need puud, mis on vaja lõigata/langetada ja siis tehakse hange. Kuna raha on loetult, siis ei panda projekti ka kõiki puid, vaid kõige hullemad. Praegu ongi suund sinna, et saaks need haiged välja, et tervetel oleks rohkem ruumi. 

Madalhaljastus

Kalmu rajamisel peaks arvestama ka naaberhauaga, kuidas see on rajatud, ei tasu kahte väga erinevat stiili kõrvuti panna. Kukehari tahab rohkem valgust, aed-kannike, sammal, pukspuu sobib hästi, hosta suvel, jugapuu, kadaka väiksekasvulised sordid, mahoonia, vinka. 

Abitööjõud 

Raadil käivad erinevad inimesed abiks ka. Kõige markantsem näide on olnud Tööharjutuse rühm – inimesed, kes pole aastaid tööd teinud ja tehti projekt nende jaoks. See oli nii, et nad tulid 9ks kohale, 9:30ni jõid kohvi ja sõid saiakesi, tegid 1,5h tööd, siis lõunatasid kl 12 ja tegid peale seda veel 1h tööd. Seejärel sai selg märjaks ja kuna kardeti haigestumist, lõpetati päev ära. Seega 6h oli päev pikk. 

Kõige tublimad on roolijoodikud olnud, neile määrataksegi 200-600h tööd, nad tahavad selle kiiresti kaelast ära saada. Üks mees võttis endal põhitöökohalt palgata puhkust selleks ajaks lausa. Tugevad poisid peaksid siin töötama, tervis ei pea muidu vastu.

Matuse hind

Matuse puhul iga liigutus maksab. Haud tuleb kaevata 1,5-1,6 m sügav minimaalselt, see on juba 150e. Puusärkide hinnad on alates 120e. KOV maksis enne matusetoetust, aga enam mitte. Ja ega urnimatus odavam ei tule, sama või isegi veidi rohkem.

Loeng koolituselt "Hauaplatsi kujundamine ja haljastamine" 
Toimumisaeg: 07.11.2012 
Toimumiskoht: Luua metsakool
Luges: Aime Pärna