Päritolumaa: harilik elupuu kuulub elupuude (Thuja) perekonda, küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda. pealiik on pärit Põhja-Ameerika idaosast, Suure Järvistu ümbrusest.
Ajalugu: sort esitleti Taanis 1948. a.
NB! Taim on mürgine.
Kasv
Kõrgus: 0,2–0,6 (1,0) m.
Laius: 0,5–0,8 (1,0) m.
Kasvukiirus: aeglane.
Soomused: särav-tumerohelised, talvel pruunikad. Püsivad puul 3–4 aastat ja varisevad koos võrsetega.
Eluiga: kuni 400 a.
Hooldus
Kastmine: peale istutamist rikkalikult.
Väetamine: märtsis mõrusoola, aprillis ning sept/okt okaspuuväetist.
Pügamine: talub hästi.
Varjutamine: nooremaid taimi varakevadel (märtsis).
Katmine: ei.
Istutamine: parim aeg istutamiseks on kevadel, tavaliselt mai II nädalal, aga mullapalliga istikuid saab istutada terve.
Kasvukohanõudlus
Valgus: täispäike kuni poolvari.
Substraat: kergelt happeline kuni aluseline, kerge (liivakas) kuni raske (savine).
Õhuniiskus: parasniiske kuni märg.
Põuakindlus: ei talu pikaajalist põuda.
Tuulisus: talub aeg-ajalt kestvaid tugevamaid tuuli.
Tuulisus: talub aeg-ajalt kestvaid tugevamaid tuuli.
Talvekindlus: külmakindel.
Sobiv kasvukoht: nii üksikult, rühmana kui ka madala hekina parki, metsaeda, kiviktaimlasse. Talub ka linnatingimusi ja soola.
Võimalikud häired
Haigused: elupuu-pudetõbi, külmaseen, pruunmädanik, juurepress, verev nahkis, fütoftoroosne juuremädanik.
Kahjurid: pahktäilised, lehetäid, liblikaröövikud, vaablaste ebaröövikud.
Muu: hirvlased, oravlased, jänesed, hiired, tuulepesad, vaiguvoolus.
