Teise nimega: Saksamaa kuusk ja lehtmänd.
Päritolumaa: põhjaparasvööde, eriti Kanadas, Venemaal.
Ajalugu: männiliste (Pinaceae) sugukonda kuuluv lehiste perekond on u 20-liikmeline, lisaks hübriidid. Lehised jõudsid Eestisse 18. saj alguses, neid leidub vanades parkides ja mõisametsades. Kõige vägevamad lehistupuistud on Vigalas, Loodi-Püstimäel ja Vastseliinas. Tihemini võib kohata järgmisi:
- euroopa lehis (L. decidua) – 30 m, Kesk-Euroopa mäed
- siberi lehis (L. sibirica var. rossica) – 18 m, Lääne-Siber
- jaapani lehis (L. kaempferi) – kuni 25 m kõrge. 1861, Kesk-Jaapani mäed
- kuriili lehis (L. kurilensis) – kuni 25 m kõrge, Kuriilid, Kamtšatka, Sahhalin
- värdlehis (L. decidua × L. kaempferi) – kõige kiirema kasvuga lehis. 1895
Kasv
Kõrgus: 15–50 m olenevalt liigist.
Kuju: suured laia kuhikja võra ja pikkade horisontaalsete okstega puud. Okkad on 20…45…75 kaupa kimpudes.
Kasvukiirus: enamik liike on kiirekasvulised.
Eluiga: väga pikk.
Kasvukohanõudlus
Valgus: väga valgusnõudlikud.
Substraat: toiteaineterikas, hea drenaaži ja õhustatavusega, neutraalse reaktsiooniga saviliiv ja liivsavimullad.
Õhuniiskus: kuiv kuni parasniiske.
Põuakindlus: ei pikaajalist põuda.
Tuulisus: kannatab aeg-ajalt kestvaid tuuli.
Talvekindlus: väga hea (käsitletud liigid).
Sobiv kasvukoht: üksikult, grupis parkmetsa, elamukvartalitesse, hekiks.
Hooldus
Kastmine: peale istutamist rikkalikult.
Väetamine: märtsis mõrusoola, aprillis ning sept/okt okaspuuväetisega.
Pügamine: taluvad hästi.
Varjutamine: ei.
Katmine: ei.
Istutamine: lehis puhkeb vara (apr III / mai algus), seega tuleks istutamisaega selle järgi arvestada.
Võimalikud häired
Haigused: juurepess, külmaseen, verev nahkis, pruunmädanik, fütoftoroosne juuremädanik, kase-, papli- ja pajurooste, pudetõved, vähk, lehisesurm, tamme südamemädanik.
Kahjurid: pahktäilised, lehevaablased, lehetäid, liblikaröövikud, vaablaste ebaröövikud
Muu: hirvlased, oravlased, jänesed, hiired, tuulepesad, vaiguvoolus külmakahjustus.
