Teise nimega: nurmenukk, kevadekuulutaja.
Päritolumaa: põhjapoolkera parasvööde, Etioopia, Indoneesia, Uus-Guinea toopilised mäed, Lõuna-Ameerika parasvöötme lõunapoolsed alad.
Ajalugu: kuuluvad nurmenukuliste (Primulaceae) sugukonda. Priimulaid on üle 500 liigi, nende hulgas eristatakse 5 põhilist gruppi: padjakujulised, sarikalised, kerakujulised, kandelaabrilised, kellukalised. Igas grupis on kümmekond liiki ja sorti. Eesti poodides müüakse peamiselt kolme sorti:
- kuhikpriimula (P. obconica)
- õrna priimula (P. malacoides)
- varretutut priimulat (P. vulgaris) ehk harilikku priimulat (P. acaulis) - Eestis metsistunud.
- kõrge priimula (P. elatior) - kohati on siin metsistunud
- pääsusilm (P. farinosa) - meil tavaline
- harilik nurmenukk (P. veris) - esineb Eestis üksnes paiguti
NB! Külma ilma korral paki taim enne poest väljumist kindlasti sisse.
Tundlikel inimestel võivad osad sordid tekitada allergiat.
Kasv
Kõrgus: varretu priimula kuni 15 cm, on ka veidi kõrgemaid sorte.
Laius: 15-50 cm.
Eluiga: kuna tegu on hooajataimega, ei tasu meelt heita kui taime jõud ühel hetkel raugeb. Kui aga õnnestub teda hoida kevadeni, võib ta aeda püsilillepeenrasse istutada.
Õitsemisperiood: jaanuarist märtsini 3-4 nädalat, soojas jääb õieilu lühemaks ja õied kahvatumaks. Aias õitsevad aprillis-mais, kordusõitsemist võivad teha sügisel.
Kasvukohanõudlus
Valgus: päikeseline kuni poolvari, parem kui ta ei oleks otsese päikese käes.
Temperatuur: 5-15°C.
Substraat: tavalisel kergemal aiamullal, ei sobi lubjane kasvukoht, st lubjakivi lähedus.
Õhuniiskus: keskmine.
Talvekindlus: väga hea.
Sobiv kasvukoht: võimalikult valge jahe kasvukoht. Neid võib istutada nii amplisse, rõdukasti, alpiaeda kui varjuaeda. Lõhnavaid õisi võib ka vaasi pista.
Hooldus
Kastmine: regulaarselt, väldi põuda, aga ka liigniiskust. Alusele kogunenud kastmisvesi vala ära.
Piserdamine: ei.
Väetamine: kasvuperioodil kord kuus nõrga kaaliumirikka, st õitsvate toalillede väetislahusega. Väldi väetise sattumist lehekodarikule, lehtedele ja õitele. Aias kord kasvuperioodi alguses.
Ümberistutus: kevadel võib aeda istutada, tema põõsas kasvab kiiresti laiali moodustades maalilise, lilledega üle külvatud mütsimättakesi.
Puhastamine: kolletuma kippuvad lehed ja õitsenud õied korja ära.
Võimalikud häired
Lehed kolletuvad: vähene või liigne kastmine.
Haigused: ebajahukaste, jahukaste, hahkhallitus, viirused, lehelaiktõved, rooste, tõusmepõletik, juuremädanik.
Kahjurid: punane kedriklest, lehetäid, kasvuhoonekarilane, kilptäid, maasikalest, lehetirdid, ripslased, seenesääses, teod, nälkjad, röövikud, kõrvkärsakas, hooghännalised, pahk-kiduuss, Bryobia liigid.
Muu: põuakahjustus, liigniiskus, linnud, magneesiumipuudus, lokaalsed saasteained.
