Pages

reede, 13. jaanuar 2012

Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L.)

Looduskaitse all olev heitlehine kahekojaline puu.

Teise nimega: hõbeaprikoos (Hiinas).
Päritolumaa: Hiina, Jaapan. Kagu-Hiinas kasvab vanu hõlmikpuid tihti templite juures. Looduses väga haruldane.
Ajalugu: hõlmikpuu kuulub hõlmikpuu (Ginkgo L.) perekonda, hõlmikulisete (Ginkgoaceae Engl.) sugukonda. Tegu on vanima puuliigiga maailmas, teda peetakse elavaks fossiiliks – ta on üks vähestest taimedest, kes on näinud dinosaurusi. Hõlmikpuu elas juba Permi ajastul 279 miljonit aastat tagasi. Laialdaselt levisid antud sugukonna liigid Mesosoikumis ja surid peaaegu välja Kriidiajastu lõpuks. Tänapäeval on alles aga vaid üks reliktne liik. Väga visa puu – neli isendit on üle elanud näiteks ka Hiroshima tuumapommi plahvatuse. Ta on budistide ja konfutsionistide püha puu. Teda kummardatakse Jaapanis, Hiinas ja Koeras. Jaapanis on hõlmikpuu leht Urasenke teetseremoonia koolkonna sümboliks. Hiina on valinud hõlmikpuu oma rahvuspuuks. Eurooplased avastasid hõlmikpuu alles 1690. aastal, meie mandrile jõudis ta Hiinast aga alles 1727. aastal, Ameerikasse veel hiljem, aastal 1784. Eesti suurim hõlmikpuu kasvab Tallinna kesklinnas, kõrguseks 13 m, diameetriks 1,64 m, vanus 90a, asub Tallinnas Süda tn ja Pärnu mnt nurgal.

Kasv

Kõrgus: 5-6 m (10);  kodumaal 40-45 (50) m. 
Kuju: võra kooniline, emaspuul laiem ja ümmargusem kui isaspuul (Laansoo jt 2009) võra laimunajas ja korrapäratu, puu vananedes laiendeb tunduvalt. Tüvi tavaliselt sirge ja okslik. Isaseksemplarid sirgema tüve ja koonusja võraga, emasisenditel  hargnenum ning laiümar võra. Rohkesti hargnevad oksad kinnituvad tüvele terav- või peaaegu täisnurga all. Koor on hallikaspruun, vanemal puul korkjalt rõmeline. Võrsed hallid ja läikivad. Pungad ümarkoonilised teravatipulised, värvuselt rohelised  või punased. Lehed (kuni 10 cm) lehvikukujulised, suvel pealt sinakas- ja alt helerohelised, hilissügisel muutuvad kuldkollasteks. Isasõied on rohekaskollased. Ploomikujulise vilja väliskiht lihakas sügisel kollane ning lõhnab ebameeldivalt. Seemet kasutatakse Hiinas toiduks
Värvus: sügisel värvuvad lehed kuldkollaskes.
Eluiga: enam kui 1000 a, Hiinas 4000 a.
Viljakandeiga: 20-30 aastaselt.
Õitsemisperiood: kevadel.

Kasvukohanõudlus

Valgus: kasvab nii varjus kui päikesepaistelises kohas.
Substraat: vähenõudlik, lubjalemebene.
Õhuniiskus: parasniiske.
Talvekindlus: noorena külmaõrn.
Sobiv kasvukoht: teda kasvatatakse sageli linnades kuna talub hästi saastunud õhku ja tänavate soolatamist, ta sobib ka aedadesse ja parkidesse. Hõlmikpuud kultiveeritakse laialdaselt mõõduka kliimaga aladel haljastuses eriti alleepuuna. Emaspuude ebameeldivalt lõhnavate viljade tõttu eelistatakse haljastuses isaspuud. Idamaades kasvatatakse hõlmikpuud sageli ka bonsaina.

Hooldus

Katmine: kuni 5-aastaseid istikuid kuna hõlmikpuu ei talu meie talve keskpäevapäikest ega tuult.

Võimalikud häired

Kahjureid ja haigusi on tal vähe.
Haigused: peamiselt külmaseen, aga võivad kahjustada ka juurepess, pruunmädanik, juurepress, verev nahkis, fütoftoroosne juuremädanik.
Kahjurid: pahktäilised, lehetäid, liblikaröövikud, vaablaste ebaröövikud.
Muu: hirvlased, oravlased, jänesed, hiired, tuulepesad, vaiguvoolus.


Tänapäevane kasutus 

Hõlmikpuu lehtede ekstrakti on idamaade meditsiinis sajandeid kasutatud kui mälu, õppimisvõimet ja enesetunnet tõstvat ning virgutavat vahendit. Tänapäeval kuuluvad need preparaadid populaarsemate loodutoodete hulka. Need aitavad lisaks ka vaimse väsimuse, peapöörituse ja peavalu korral. On täheldatud ka nende head toimet juuste kasvule.

Traditsioonilise Hiina toiduna pakutakse hõlmikpuu vilju pulmade ja Hiina uusaasta puhul. Tema seemneid röstitakse ja lisatakse pääsupesaupile, mis on Hiina rahvustoit. Ka Jaapanis lisatakse hõlmikpuu seemneid mitmetele eri roogadele.

Kultivarid

'Aurea' - kollase lehestikuga.
'Autumn Gold' - kollase lehestikuga, sügisel erekollane, koonilise võra, 1955.
'Fastigata' - sirge ja sammasjas, leidub rohkesti USA-s, kus neid hinnatakse kui põuda hästi taluvaid tänavapuid.
'Mayfield' - sirge, kitsa sammasja võraga, leidub rohkesti USA-s, kus neid hinnatakse kui põuda hästi taluvaid tänavapuid, 1948.

'Pendula' - laiade rippuvate okstega, väga haruldane.
'Sentry' - sirge ja kitsavõraline, leidub rohkesti USA-s, kus neid hinnatakse kui põuda hästi taluvaid tänavapuid.
'Variegata' - kollakaskirjude lehtedega, väga haruldane.