Teise nimega: talveroos.
Päritolumaa: Ida-Aasia mereäärsetes metsades, 300–1100 m kõrgusel merepinnast;
seal kasvab ta väikse puu või põõsana.
Ajalugu: kameeliad kuuluvad teepõõsaste (Theaceae) sugukonda, neid on perekonnas 119 liiki. Kameelia perekonda kuulub ka maailma olulisem taim, teepõõsas (C. sinensis). Kõige tundumaks ongi aga saanud just jaapani kameelia (C. japonica), kellest on aretatud üle 2000 sordi. Õie kuju järgi jaotatakse kameeliad kuude sordirühma: valge-, roosa-, punase-, kollase- liht- ja täidisõielised sordid. Hiina flooras on eristatud ka kaks varieteeti: C. japonica var. japonica ja var. rusticana. Esimene kasvab Hiina, Jaapani ja Korea aedades, teine aga ainult looduses. Kameeliat on Hiina maalidel ja portselanil kujutatud juba 11. sajandist, tänapäeval on ta Alabaama osariigi (USA) tunnuslill. Nime sai see taim jesuiidi preestri ja botaaniku George Kamel'i järgi. Nime japonica andis talle aga Carl Linnaeus 1753. aastal, sest Engelbert Kaempfer kirjeldas seda taime esmakordselt just Jaapanis. Kaempfer tõi ta ka läände aastal 1692, Euroopasse toodi ta sisse 18. sajandil.
Kasv
Kõrgus: toas 3 m, looduses 1,5–6 (11).
Õitsemisperiood: kultuuris veebruarist aprillini, looduses jaanuarist märtsin.
Kasvukohanõudlus
Valgus: valgusküllane, aga mitte otsene päike.
Temperatuur: õitsemise ajal 20°C, septembrist kuni õitsemise alguseni 5–15°C, külmakindlamad sordid taluvad lühiajaliselt kuni -13°C, kuid on tundlikud jäise tuule suhtes.
Substraat: happeline, pH 5,0–5,5, õhurikas, vett hästi läbilaskev, toitaineterikas. Sobivad sõnajala- ja rodomuld.
Õhuniiskus: kõrge.
Sobiv kasvukoht: õhurikas jahe koht, nt talveaed, juunis võib ka õue viia, esimeseks korraks vali pilvine päev.
Hooldus
Kastmine: korrapäraselt kord nädalas, nad ei tohi kunagi läbi kuivada. Kasuta pehmet toasooja vett. Alusele kogunenud vesi kalla hiljemalt järgmisel päeval ära.
Piserdamine: puhta sooja filtreeritud veega.
Väetamine: õite puhkemisest kuni kasvu lõppemiseni augustis väeta 1–2 korda kuus magneesiumirikka happelise täisväetislahusega, nt Schultz Acid+, enne väetamist kasta taime.
Ümberistutus: noori taimi igal kevadel peale õitsemist, vanemaid taimi iga kolme aasta tagant. Kasuta ka drenaaži.
Puhastamine: äraõitsenud õied võta ära.
Võimalikud häired
Õiepungade varisemine: liiga palav ja kuiv õhk.
Haigused: hahkhallitus, juuremädanik, lehe laiktõved, tõusmepõletik, jahukaste.
Kahjurid: kasvuhoonekarilane, lehe-, vill-, kilptäid, lehetirdid, punane kedriklest, ripslased, teod, nälkjad, röövikud, maasikalest, kõrvkärsakas, pahk-kiduuss, seenesääsed, hooghännalised.
Muu: põuakahjustus, liigniiskus, saasteained.
