Pages

reede, 13. jaanuar 2012

Nulg (Abies)

Igihaljad puud.

Päritolumaa: Põhja-Ameerika, Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Aasia põhja-, ida- ja keskosas
Ajalugu: nulu perekond kuulub männiliste (Pinaceae) sugukonda, okaspuude hõimkonda (Coniferae). Nulgusid on kuni 50 liiki, Eestis neid looduslikult ei kasva, introdutseeritud liike on 15 – 20 liiki, neid on sisse toodud nii Kaug-Idast, Põhja-Ameeriakst kui ka Siberist. Eesti vanades mõisaparkides on enim kasutatud järgmisi nululiike:
  • siberi nulg (A. sibirica)
  • palsamnulg (A. balsamea)
  • fraseri nulg (A. fraseri)
Hiljem introdutseeritud liikidest on osutunud vastupidavaks veel:
  • mandžuuria nulg (A. holophylla)
  • hall nulg (A. concolor)
Neil on ka mõningaid sorte ja vorme, kuid mitte väga rohkelt.

Kasv

Kuju: sirgetüvelised, korrapärase koonusja, harvem kuhikja, aga maani ulatuva võraga kõrged puud. Alumised oksad võivad ka juurduda.
Kõrgus: 20-60 (65)m olenevalt liigist.

Kasvukohanõudlus

Valgus: varjutaluvad, kõige varjutaluvam on siberi nulg.
Substraat: neutraalse reaktsiooniga keskmise viljakusega liivsavimuld.
Õhuniiskus: parasniiske, ei talu kõrget seisvat põhjavett.
Põuakindlus: ei talu põuda.
Tuulisus: üsna tormikindel.
Talvekindlus: osadel liikidel väga hea, aga Kaug-Ida liigid ei ole nii talvekindlad. Korea nulu (A. koreana) ja korginuluga (A. arizonica) tuleb olla ettevaatlik – mitte rajada neist väga suuri gruppe.
Sobiv kasvukoht: üksikult, gruppide, ridade või alleedena parki või metsaparki. Eriti hästi sobivad nulud mõisaparkidesse, kust nende levik ongi alguse saanud. Paljudes vanades parkides esineb nulualleesid ning -gruppe. Linnatingimuste suhtes on nad tundlikud, v.a hall nulg, ning on tundlikud mehhaanilistele vigastustele.

Hooldus

Kastmine: peale istutamist rikkalikult.
Väetamine: märtsis mõrusoola, aprillis ning sept/okt okaspuuväetist.
Pügamine: taluvad hästi.
Varjutamine: roheliseokkalisi noorest peast.
Katmine: noorest peast olenevalt liigist.
Istutamine: endisele põllumaale ei maksa okaspuid istutada, puudel on seal suur oht nakatuda juurepessu.


Võimalikud häired

Haigused: pudetõved, võrasurm, külmaseen, pruunmädanik, juurepress, verev nahkis, fütoftoroosne juuremädanik.
Kahjurid: pahktäilised, lehetäid, liblikaröövikud, villtäi, vaablaste ebaröövikud.
Muu: hirvlased, oravlased, jänesed, hiired, tuulepesad, vaiguvoolus.