Päritolumaa: Aasia (Himaalaja, Lääne-Hiina, Põhja-India, Birma, Assam, Jaapan), Euroopa, Põhja-Ameerika lääneosa, Põhja-Austraalia.
Ajalugu: rododendronite (Rhodendron) perekond on suurim kanarbikuliste sugukonnas (Ericaceae). Nende kreeka keelest tõlgitud nimi tähendab roosipuud. Rodosid on üle 1000 liigi, rodosorte on aretatud 150 aastat ning saadud üle 10 000 sordi. Eesti kliimas saab hakkama u 150.
Kasv
Kõrgus: olenevalt liigist/sordist 0,1–30 m.
Õitsemisperiood: maist juunini.
Juurestik: tihe pindmine juuresti.
Kasvukohanõudlus
Valgus: poolvari, varja keskpäevapäikes.
Substraat: happelise reaktsiooniga, pH 4–5, huumusrikas, poorne.
Õhuniiskus: parasniiske, ei talu seisvat vett.
Põuakindlus: ei talu pikaajalist põuda.
Tuulisus: eelistab tuulevaikset kohta.
Talvekindlus: on nii külmaõrnasi kui talvekindlai.
Sobiv kasvukoht: sügava juurestikuga põlispuude (mänd, tamm) all, kuhu paistab hommiku- ja õhtupäike. Kuna tegemist on mükoriisataimedega, on neid parem kasvatada grupi.
Võimalikud häired
Lehed muutuvad kollaseks: muld pole piisavalt happeline või on lämmastikugu üleküllus.
Haigused: hahkhallitus, punga mädanik, rododendroniõiepõletik, jahukaste, hõbelehisus, närbumistõbi, rooste, r-lehelaiksus, r-paislaju, fütoftoroosne juuremädanik, tamme-äkksurm, juurevähk.
Kahjurid: rododendronilutikas, r-karilane, kõrvkärsakas, rododendronilehetirts, mardikad.
Muu: rauapuudus, samblikud.
